Jaansoni rada 274.päev

Täna käisime kolmekesi oma 4 km-t kepikõndimas. Enne seda sadas ja isegi vikerkaar näitas ennast, sellest ilmselt ka need värvid seal üleval, sest ühe pilve nurga alt piilusid värvid. Tegelikult on praegu taevas väga müstiline, muutub murdosa sekundi jooksul lausa. No ma ei saanud ju, pidin jäädvustama, liiga ilus, et noist hetkist ilma jääda. Ja tegelikult ma ei teagi millal uuesti rajale kepikõndima saan, sest sellel nädalal on taas piisavalt tegemist ning .... kuid ikka üks asi korraga. Võimaluse piires. Õnneks pole enam ka hüppeliigesed liiga teinud, sest need vitamiinid, mis organismist puudu olid, on nüüd kenasti olemas ja liikumine ei teegi enam nii väga haiget, kui välja jätta Tallinnast tulle bussile ronimine, kui põlvest käis vastik valu läbi ning see andis tunda ka Pärnus bussist väljudes, aga ka kadus peagi. Eks kehakaal kiusab ikka. Aga ma olen positiivne ja paadunud optimist, ei karda hunti ega tonti, liiati siis veel ... Aga, unustasin ennast lobisema, lasen pigem fotodel kõnelda. Head tervist! 8. august 2022.a. Vana-Rääma