Kui su kätte satub niivõrd hea romaan, lükkad sa teatud toimingud edasi, et lugeda, lugeda, lugeda ....
Eile jõudis postiga minuni kirjanik Urve Tinnuri verivärske romaan "Õed." Siirad ja suured tänud, hea Urve!
Leia see 3 tunnikest ja võta antud raamat lugeda. No tõesti!
Olen kõik Urve Tinnuri romaanid läbi lugenud ja need ehivad ka mu riiuleid. Ka "Õed" läheb eriliste raamatute riiulisse, sest see on pühendusega.
Kirjutan ise juba mitu aastat sarnase teemaga romaani, ehk siis (kellele) vanavanemate ja vanemate ajast, eelmise sajandi keskpaigast, mis mind väga paelub. Kuid minu kirjutis seisab, kogub mõtteid ja õiget aega. Kunagi ehk kirjutan valmis. Sestap oli selles romaanis ka palju äratundmist ja südan(lõhestvat)soojendavat.
See romaan kätkeb endas 1944. aasta kevadtalve, aega, mil vene väed Eesti piirile lähenesid, kuidas Narva linna pommitati ning narvakad olid sunnitud kodudest lahkuma. Kestis kogu maailma vapustanud repressioon, mis puudutab meid kõiki otseses või kaudses mõttes. Võimul oli despoodist Stalin ja ka naistest said seltsimehed, rääkimata lastest.
Olles ise kasvanud maal, tundsin nii mõndagi tuttavat situatsiooni, sest minu lapsepõlve suved möödusid karjas lehmi karjatades.
Väga, väga palju tuttavat ja hingele nii pai, kui haiget tegevat on selles raamatus. Jah, päris mitmel korral pühkisin lugedes pisaraid ...
Sisust ka veidi. Kaks Narvast pärit õde põgenevad linnast maale onu juurde elama. Nende eluruumiks saab muldpõrandaga rehetuba. Lisaks on nedega kaasas ühe õe poeg ja väga haige abikaasa, kes üsna peagi sureb. Inimesed elavad küüditamishirnus ja poolnälgas. Kõikjal lokkab vaesus.
Elu maal ei olnud teps mitte meelakkumine, elamiseks tuli ränkrasket tööd rügada ja tihtilugu ei jagunud süüa ega riiet, et pereliikmeid katta.
Vene võimu ajal läks riigikord eriti karmiks, loomad taludest viidi suurfarmidesse ning karme põllutõid tuli teha ka lumega. Igal sammul ohustasid inimesi rasked haigused, ei jagunud ravimeid ega raha. Inimesed olid nagu orjad, töötasid vahet pidamata ning neil ei olnud aega isegi haige olla. Surevus oli suur.
Kaks õde, Õie ja Reeni, täiesti erinevate iseloomudega tegelased, pööravad riidu. Aga kelle või mille pärast, sellest loe juba ise.
Mina nautisin selle raamatu lugemist sajaga ja soovitan kõikidel seda lugeda. Ka põlvkond noorematel, et nad oleks kursis kuidas elasid nede vanavanemad ja vaarvaremad.
Aitäh, kallis Urve, et niivõrd hea raamatu kirjutasid!
 |
| aitäh niiiiiiiiii imearmsa pühenduse eest, kallis Urve! |
Rahva Raamatu lehelt:
Raamat
ÕED
1
Google +0
Share0
On 1944. aasta
kevadtalv, vene väed lähenevad ähvardavalt Eesti piiridele. Õed Reeni ja
Õie evakueeruvad koos paljude teistega oma sünnilinnast Narvast ning
leiavad ajutise ulualuse väikeses Virumaa kolkakülas. Hargnema hakkab
elu keerdkäikude rägastik, kus ei puudu pidev olelusvõitlus, õdede
omavahelised ja ka nende sisemised konfliktid, mõlema peres aset leidvad
tragöödiad ja hingerahu maatasa tegev lubamatu armusuhe.
Kõigele sellele heidavad omakorda sünget varju sõjajärgsed rasked ja
trööstitud kolhoosiaastad, mis ei jäta eriti ruumi lootusele ilusast
homsest.
Kuni Stalini surmani 1953...
| ISBN |
9789949730742 |
| Ilmumisaasta |
2019 |
| Keel |
eestikeelne |
| Formaat |
Kõvakaaneline |
| Lehekülgi |
144 lk |
| Mõõt |
216x153x16 (mm) |
| Kirjastus |
CANOPUS |
| Lisamise aeg: |
21.11 | |
Püsikliendile:
18.99 €
Kaupluses:
19.99 €
|
10. detsember. 2019.a.
Vana-Rääma
