Kirjutasin selle nädala Nelli Teatajasse oma arvamuse...

 Mõnikord teen ma koostööd ka ajalehega "Nelli Teataja." Tõsi küll, rohkem kirjutan ajakirjadesse "Saatus & Saladused" ning "Müstilised lood," sest mulle meeldib rohkem kirjutada ilukirjandust (mitte kolekirjandust).

 Ma vaatan harva televiisorit, sest Kanal 2 ja Tv3 kadusid vabaelevist ning ma lihtsalt ei näed neid. Olen mõelnud et Germo pärast peaks liituma, tema vaatab rohkem. Antud saadet (Selgeltnägijate tuleproov) ma siiski piilun, aga netist, kuid see röövib ohtralt neti mahtu, seega on mul viimased saated vaatamata.

 See on pelgalt minu taju, nägemine ja arvamus saate kohta, mis ei tarvitse paljude omaga ühtida, aga arvata ju ikka võib. Pealegi elan ma Cerlile(Hing Fekeli) väga kaasa ning mõnele teisele veel. Mul on ka oma nägemus kes võidab saate, aga ma ei tea kas seda on hetkel paslik välja öelda. Kuid nii palju julgen mainida, et näen võitja hulgas meesenergiaga inimest.

 Ikka ja alati pöial pihus! Olge vaprad nõiad! :)

27. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

LUULEKEVAD 2018- Eesti Luuleklubide Liit

  Sain loetud luulekogumiku "Luulekevad 2018."
Osalesin ise ka harjumusest sellel konkursil ning ka mu enda 1 luuletus on ära trükitud.
Luulevihik jääb iga aastaga õhemaks ja armetumaks, aga õnneks on sellel korral osanenud ka paljud mu head tuttavad, head luuletajad, sellepärast ma osasid luuletusi lausa nautisin. Kuigi, jah, tase on kohati ikka väga nõrk ja ma ei saagi aru miks osad kirjutised, mida mitte kuidagi luuletusteks pidada ei saa, seal sees on kui tegu pidi olema paremikuga. Kas osalejaid oli vähe? Siis oleks võinud parematelt autoritelt rohkem luuletusi ära trükkida. Igal juhul üle poole vihikust on täis kirjutisi mis ei vasta mingit moodi luuletuse olemusele.

  Ka proosatekst ei ole kohe kindlasti luuletus. Ilmselt pole tahtmist või viitsimist, või on vihik "üle käe" tehtud, luuletusi kenasti luulevormi seada. On ilmunud pika joruna, proosatektina ka need luuletused millest isegi võib riimiluuletuse olemust aimata.

 Aitäh, sõbrad kes te osalesite! Tänu teile on see vihik mulle kohati loetav! Marge Viirg, Jaak Känd, Riina Einasto, Jaan Tammsalu, Tulihobu, Lea Jaanimaa, Pilvi Rahnu, Villem Kutti, Anneli Lamp ja siis tõstaks veel esile Alvi Klaari luuletused hea rütmi poolest ning Hirviö oma. Muidu aga...

 Ja nagu vihiku tagakaanel on kirjas, oodatakse järgmisi luuletusi 15. maiks (2019). "Kuldse Kaselehe" konkurssi enam ei toimu. Loodame et kevadel ikka toimub. Aga kui ei toimu, pole ka midagi katki, ilmselt on asi ennast ammendanud. Samas on lihtsalt põnev osaleda sellistel võistlustel, kuigi vajadust väga ei ole. Aga noorautoreid toob see sahtlist välja, sestap suured tänud Ingvar Luhaäärele.

Kuid hind on ikka väga-väga soolane sellise õhukese luulevihiku jaoks.

järgneb...

sisukord

sisukord

info tagakaanel

 Ahjaa, osalesin ka, 1 luuletus on ära trükitud.

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

LUULEKEVAD 2018

* * * * * * * * * * Loe arvustusi (0)

 2 Google +0  0 Share0

Luulevihik sisaldab Eesti Luuleklubide Liidu sellekevadise luulevõistluse paremiku, luuletusi 41-lt erinevalt atorilt. Nende hulgas on nii koolilapsi kui pensionäre.

EAN	9789949493920
Ilmumisaasta	2018
Keel	eestikeelne
Formaat	Pehmekaaneline
Lehekülgi	52 lk
Mõõt	211x148x4 (mm)
Kirjastus	INGVAR LUHAÄÄR
Lisamise aeg:	11.06.2018	13.10 12.45 €Toodet on alles vähem kui 10 eksemplari! Lisa Lisa

26. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

MISJONÄRIPOOS- Justin Petrone

  Panin just käest Justin Petrone raamatu "Misjonäripoos." Alustasin lugemisega eile õhtul ja lugesin varahommikuni. Raamatu pealkirjaga seoses saaks vallatu blogipostituse, umbes midagi "Öö misjonäripoosis.." või nii, eksole?

 See on teine raamat, mille antud autori sulest olen läbi lugenud ja ma ei ole pidanud pettuma. Samas, ma kujutan ette, et nii mõngi eestlane võib autorit süüdistada kasvõi rassismis või talle võib tunduda et Petrone mõnitab eestlasi ja eestlust, aga mulle ei tundnud. Mind pigem hämmastas kuidas üks Ameerikast pärit (itaalia päritolu) inimene tunneb nii hästi eestlasi, ilmselt paremini kui eestlane ise ennast. Päriselt. Ja üleüldse on ta üks hea inimeste tundja ja tark mees. /ma oskan ridade vahelt ka lugeda/.

 No tegelikult eestlane ei julge või lihtsalt ei tunnista oma vigu, oma kiikse, kinnisideid, paindumatust, küünilisust ja jahedust (pehmelt öeldes). Aga kõrvaltvaataja (antud juhul taas see "välismaalane") näeb, tajub, tunneb, ütleb otse ja on üdini aus ning julge kõike seda välja ütlema. Eestlane mitte. Täpselt nii ongi nagu Justin Petrone selles raamatus räägib. Valusalt aus raamat.

 Naerda sain ka päris palju, ja mitte et need süldi ja verivorsti lood oleks kõige naljakamad olnud, kaugel sellest. Aga mis siis? Loe!

 Kindlasti loen veel tema raamatuid, sest Justin Petrone on tõsiselt hea kirjanik!

Aitäh!

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

MISJONÄRIPOOS

Autor: JUSTIN PETRONE

* * * * * * * * * * Loe arvustusi (0)

 3 Google +0  0 Share0

Justin Petrone Misjonäripoos on tõsieluliste lühilugude kogumik, mis kajastab Eesti elu läbi kohaneva välismaalase silmade. Jutukesed räägivad mobiilidest ja ahiküttest, jobudest ja joodikutest, Eesti verest ja välismaa meestest, hapukurkidest ja tuumatalvest, verivorsti- ja süldinaljadest, kuulsusest ja püksilukust, nõuka-nostalgiast ja kalapäevast, lõbutüdrukutest ja pornosõltlastest, rasedusest ja dementsusest, kolimisest ja remondist, rõivastest ja hõimudest, saladustest ja saunasüütusest, narkosõjast ja lendavast diivanist, Facebookist ja vuajerismist. Autor ei pääse mööda ka Liis Lassist, Marju Lauristinist ning muudest tähtsatest tegelastest, näiteks Jänksist ja Mustikust.

ISBN	9789949502660
Ilmumisaasta	2013
Keel	eestikeelne
Formaat	Pehmekaaneline
Lehekülgi	300 lk
Mõõt	190x130x20 (mm)
Kirjastus	AJAKIRJADE KIRJASTUS
Lisamise aeg:	30.04.2016	13.73 2.00 € Lisa Lisa Osta Kaupluses püsikliendile: 2.00 Kaupluses: 2.00 € Kaup kätte: esmaspäev 29.10

25. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

Muudaks musta valgeks ...

ausõna olen see mina :)

   MUUDAKS MUSTA VALGEKS ...

Ma tahan öelda sulle kaksteist kaunist sõna,
mis mulle hinge pole löönud ühtki mõra.
Ma tahan hoida sind ja emmata ka siis
kui vaevab masendus sind, murrab karm kapriis.

Kuid sõnad, need on hingetaba taga peidus,
nad uppunud on minu sisse, saanud võidu.
Ja kui ma vahel püüan neid sealt välja hüüda,
ja kui nad üritavad väljapääsu püüda,

siis kinni kolkstab uks, riivi läheb lukk,
ma vaikin endiselt kui saapasääres sukk.
Kes, kurat, välja mõtles sõnad, mis nii malbed?
Ma alles näitaks talle, muudaks musta valgeks!


24. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

MARIS KOLIB PORTOSSE- Margit Peterson

 Ma ei tea kuidas teistega lood on aga mina loen oma raamatud ka paberkandjal läbi. Esiteks on mõnus trükivärvi nuusutada ja raamatust on palju parem lugeda kui failist. Kuigi, jah, ega midagi enam muuta ei saa. Aga polegi vaja, olgugi et mõnda kohta ma muudaks ka selles raamatus. Failist lugedes lihtsalt ei näe kõike vigasid. Aga see selleks.

 Autor ei märka kui ta kipub ennast kordama, mina kordan selles raamatus sõna "teisejärguline," mis tegelikult polegi mõnes mõttes nii häiriv vaid näitab seda et ma teen ka ise just tähtsamad asjad enne ära.

 Vigu ma ei leidnud, õnneks, kuigi tähevigu leiab peaaegu igast raamatust.

 Oli ülimõnus elada seda raamatut lugedes taas eelmises sügises kui käisin reisil Portosse. Kõik meenus. Ja olen ise väga rahul selle triloogiaga, kuigi 3. osa TAGASI KOJU ilmub alles novembri esimestel päevadel. Praegu on ta ahjusoojas :)

 Endiselt saate minu käest osata triloogia ELU PÄRAST ELU kahte esimest osa.

TREVORI JUHTUM 12 eurot (postiga saates 14 eurot)
MARIS KOLIB PORTOSSE 12 eurot (postiga saates 14 eurot)

 Ilmselt maksab kolmas osa ka sama palju.

Rahva Raamatu lehelt:

24. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

Raamat

MARIS KOLIB PORTOSSE

Autor: MARGIT PETERSON

* * * * * * * * * * Loe arvustusi (0)

 7 Google +0  0 Share0

Maris lõpetab ülikooli ja kohtub taas vanatädi Mathildega, kuid hoidub Trevorist rääkimast. Kohtumine on üürike, õige pea reisib neiu Portugali, teadmata veel isegi, kas ajutiseks või igaveseks.
Kadunud Trevor otsustab ema ja venna juurde tagasi minna, kuid vigastab end teel ja on verest tühjaks jooksmas, kui väikevend ta juhuslikult leiab.
Ema Mirell viiakse haiglasse ja Mathilde vennale Lembitule räägib ta kunagine armastatu saladusi, mis näivad kogu ümbruskonna elu pea peale pööravat. Kes on kelle poeg, tütar, õde, vend, ema või isa? Hemofiilia levib ju pärilikul teel...

Margit Peterson on Pärnu kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, vabakutseline ajakirjanik ja ema kahele täiskasvanud pojale. 

ISBN	9789949725229
Ilmumisaasta	2018
Keel	eestikeelne
Formaat	Kõvakaaneline
Lehekülgi	144 lk
Mõõt	196x135x10 (mm)
Illustreerija(d)	ANNIKA LAINELA
Kirjastus	HELI KIRJASTUS
Sari	ELU PÄRAST ELU
Lisamise aeg:	19.07.2018																																													18.90 17.96 € Lisa Lisa Osta Kaupluses püsikliendile: 17.96 € Kaupluses: 18.90 € Kaup kätte: Kiirtellimusega: homme, 25.10

IRDABIELU- Erik Tohvri

  Nonii, panin just käest esimese Erik Tohvri romaani, mille olen läbi lugenud. No mind kutsus lugema just see et millest küll ometi kirjutab Eesti kõige loetavam kirjanik. Õigemini tema romanid on kõige loetavamad. Tohvri fenomen oli mulle võõras, küll on teda kiidetud, küll lausa porri tallatud, küll...

 Ütlen ausalt, mulle väga-väga meeldib see raamat. Võite mind ka nüüd porri tallata või teha mida iganes aga mulle meeldib ja kõik. Esiteks lugemisn ma üle pika aja ROMAANI, just ROMAANI, sest mulle tundub et väga paljud tänapäeva noorautorid ei tea  mis on romaan, ei oska žanre määratleda ja nimetavad oma jutustust või novelli romaaniks, mida see kindlasti ei ole. Aga see on Romaan ja seda kindlasti suure algustähega.

 Romaanis jookseb mitu maailma korraga, näiteks algab üks peatükk ühe situstasiooniga (olgu selleks minevik, olevik või...) ja teine peatükk teise siatuatsiooniga, mitte ei jookse otse nagu jutustus. Ja just romaanid on minu lemmikud. Kahtlemata kõige lemmikumad ja igal juhul see Irdabielu on romaan oma täies uhkuses, õiguses. Mõelge selle peale (noor)autorid kui te hakkate oma teost romaaniks nimetama.

 Täna julgen öelda et Erik Tohvri romaane loeks ma igal juhul veel ja loengi, sest nende fenomen seisnebki lihtsuses, südamlikkuses, päriselus, nagu oleks kellegi elulugu kaante vahele pandud. Aga võibolla ongi? Miks ka mitte? Autor paneb ju nii ennast kui teiste elusid (koos fantaasiaga) kirja ja...Ja just see lihtsus ja elulisus, see võlub ja mõjubki. Ja kui hea inimesetundja on romaanikirjanik Erik Tohvri! Ilmselt see kõik paneb teda teoseid lugema, ilmselt sellist elulist romaani vajabki Eesti inimene. Mina olen igatahes täiesti võlutud. Ma küll ei tea kuidas ta teiste romaanidega lood on aga see, 2016. aastal sündinud romaan on igatahes väga hea.

 Üks täiesti tavaline Eesti perekond, naine, mees ja 2 tütart elavad täiesti tavalist pereelu Tallinnas , kus perepeaks on siiski kõrk, külm ja tundetu Ester, kellele kogu pere allub. Juba keskeas olevad vanemad aga on täiesti lahku kasvanud või tegelikult ongi tegu väga erineva abielupaariga, aga ühel päeval otsustab pereisa Andres kolida maale ja hakata taastama oma vanemate sünnikodu, millest pole järele jäänud suurt midagi. Külm ja apaatne Ester ei suuda sellega leppida. Mis saab edasi? Kas despootlik Ester saab oma tahtmise või jookseb nend eabielu liiva? Sellest kõigest loe raamatust. Mina lugesin ja ei kahtese üldse.

ÜLISOODSALT MÜÜGIL KA HETKEL!!!

 Aitäh, kirjanik Erik Tohvri, et sa selle romaani kirjutasid! 

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

IRDABIELU

Autor: ERIK TOHVRI

* * * * * * * * * * Loe arvustusi (0)

 12 Google +0  0 Share0

Ainult vähestel inimestel on võime maailma oma elukaaslase vaatemättalt näha. Sellest tekkiv vastuolu loob perekonnas pingeid ja konflikte, mis järjest kasvades võivad viia lõpuks niisuguse ebaõnnestunud abielu katkestamiseni. Enamasti järgneb sellele juriidiliselt vormistatud lahutus, millega määratakse ka seniste abielupoolte omavahelised kohustused. Ometi võib ka nii juhtuda, et kumbki pooltest ei soovi kogeda senist elu ebameeldivalt paljastavat lahutusprotsessi ja elavad juriidiliselt endiselt abielus olles teineteisest sõltumatut elu.
Romaani „Irdabielu“ teineteisest hingeliselt irdunud peategelased olid juba ligi kakskümmend aastat koos elanud, kui nende ees avanes ootamatu võimalus oma elu ümber korraldada. Paraku ei suutnud nad kokkuleppele jõuda ja nii sündiski omaette abieluvorm, irdabielu, kus abielutunnistusega seotuks jäänud abikaasad elavad kumbki eraldi oma, teineteisest sõltumatut elu.

ISBN	9789949980949
Ilmumisaasta	2016
Keel	eestikeelne
Formaat	Kõvakaaneline
Lehekülgi	264 lk
Mõõt	206x134x18 (mm)
Lisamise aeg:	30.11.2016

19.205.56 €

• Lisa Lisa
  
  Osta

Kaupluses püsikliendile: 5.56 €

Kaupluses: 5.85 €

Kaup kätte: Kiirtellimusega: homme, 23.10

22. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

Metsapool Põhikool 165 (1853-2018)

  20. oktoobril (2018) pidas Metsapoole Põhikool oma 165. juubelit. Ise ma juubelile kahjuks minna ei saanud, aga minu raamat, mille sünni ma just juubeliks plaanisin, jõudis Metsapoolele. Päris mitu eksemplari jõudis neid sinna (koolivenna "süül"), aga ühe saatsin veel lapsepõlve liivakastikaaslase Kallega (pühendusega) Metsapoole Põhikoolile. Lapsed saavad nüüd lugeda kuidas elasid toonased maalapsed seitsmekümnendatel, kus nädala sees tuli internaadis elada.

 Just elust Metsapoole internaadis ja õpingutest Metsapoole koolis sminu raamat räägibki. Mul on ülihea meel, et minu koolitee algas just sellest armsast koolimajast. Juhuu!

 Siirad ja suured tänud kooli direktorile Esta Vesikule selle raamatu ja brošüüri eest! Ja Kallele tänud kohale toomast! Aitäh!

 Lugesin raamatu kohe läbi sest väga põnev oli. Esiteks kirjutavad kooli mälestustest selle raamatus õpetajad kes ka minu ajal seal töötasid. Teiseks tundsin väga palju äratundmisrõõmu. Olen ju kahel korral käinud ka Metsapoole Põhikoolis lastega ja töötajatega kohtumas ja usun et lähen veel. See on maailma ilusam koolimaja, no vaadake ise!

 Minu koolitee toonases Metsapoole 8.- kl Koolis jäi küll üürikeseks, õppisin seal vaid 1. klassi aga mäletan seda kenasti ja hea sõnaga. Aga minu mäletustest saategi lugeda äsja ilmunud lasteraamatust PETU LÄHEB KOOLI, mis kohe ilmub ka raamatupoe lettidele. See on tegelikult kogupere raamat, eriti peaks huvi pakkuma nendele kes seitsmekümnendatel koolis käisid ja ka paljudele teistele. Raamat on suht autobiograafiline, kuid siiski ilukirjanduslik.

 Kolmapäeval jõuavad veel mõningad raamatud kirjastusest minuni, seega veel saavad kiiredmad (7 inimest) seda minu käest 12 euro eest osta, posti panen 14 euro eest. Kiirustage!

 Mis aga puutub Metsapoole Põhikooli juubeliraamatusse, siis ma tõesti siiralt tänan selle eest. Helgi Aas, Heidi Müürisepp, Antonina Lepp ja Tiina Laidla töötasid ka minu ajal selles koolis. Minu klassijuhataja oli Reet Liblik ja kehalise kasvatuse õpetaja Ülo Liblik. PETU LÄHEB KOOLI raamatus on nimed muudetud sest tegu on ilukirjandusliku raamatuga.

 Metsapoole, ma armastan sind!

juubelitrükised üheskoos

3 ühes :)

22.oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

  Täna oli siis see õnnelik päev mil sain käes hoida oma uut lasteraamatut PETU LÄHEB KOOLI, mis on järg mu esimesele lasteraamatule PETU. Te ei kujuta ette kui hea tunne see on! See on arvult minu 16. raamat. Nagu pealkiri ütleb, kõneleb see ajast kui PETU alustas kooliteed toonases Metsapoole 8.-kl koolis. Jah, juba kaanepilt reedab.

  Raamatu andis taas välja kirjastus HEA TEGU, illustreeris taas Signe Lauk, toimetas Anneli Sihvart ja küljendas Vallo Hallik. Ma olen üliõnnelik, et see nii õigel ajal ilmavalgust nägi, sest juba homme, 20. oktoobril tähistab Metsapoole Põhikool oma 165. juubelit ning see on minu kingitus koolile. Ise ma kahjuks küll sinna ei jõua, aga saladuskatte all mainin, et PETUD jõuavad.

 Kirjutan ka kolmandat raamatut PETU VAHETAB ELUKOHTA, millest juba pool on valmis kirjutatud ja pool veel kirjutada. See kõneleb õpingutest Tarva ja Koonga koolis ning elust Oidremaa külakeses. Kolmas raamat tuleb palju paksem. Väga põnev on seda kirjutada, nostalgitseda ja elada taas lapsepõlves.

 Aitäh kõikidele kes te mu raamatute sünnis "süüdi" olete!

jõudsid koju....

PETU (esimene osa) viimased müügil poodides

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

PETU LÄHEB KOOLI

Autor: MARGIT PETERSON

* * * * * * * * * * Loe arvustusi (0)

 7 Google +0  0 Share0

Petust on saanud koolilaps. Nädala sees saab tema teiseks koduks internaat, mis tänapäeval kannab õpilaskodu nime. Petu otsib ikka ja aina põhjuseid koju naasmiseks, sest internaat tekitab temas hüljatuse tunnet.

Mida tunneb vabahingeline tüdruk kui ta satub võõrasse keskkonda? Mida tunneb väike tüdruk, kelle pere kolib ja kõik algab algusest? Seda kõike saate lugeda kui avate selle, koolilastele lugemiseks kirjutatud raamatu. Jääge ka järjeraamatut ootama, sest PETU elab endiselt teie südames ja enda elus.

ISBN	9789949581771
Ilmumisaasta	2018
Keel	eestikeelne
Formaat	Kõvakaaneline
Lehekülgi	76 lk
Mõõt	210x148x (mm)
Kirjastus	HEA TEGU
Lisamise aeg:	18.10.2018		11.30 10.74 €Varsti müügil

19. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

PARADOKSID- Mari-Liis Müürsepp

  Esmaspäeval leidsin ühe armsa kirja oma facebooki postkastist. Kuna ma väga armastan luulet ning luuletan ka ise, siis mis saab ikka rohkem rõõmu teha kui üks luuletaja tahab teisele oma raamatut kinkida. Pealegi olen Mari-Liis Müüsepa luulega ka veidi kursis, kuna ta on seda avaldanud minu loodud (9 aastat tagasi!) luuleklubis "Ahjusoe luule."

 Olen meeldivalt üllatunud ja sain väga võimsa luuleelamuse. Ausalt. Mari-Liis on väga hea noorluuletaja!

 Doris Kareva "järelsõna" raamatu tagakaanel ütleb kõik. Ma lisaksin siia juurde veel selle, et Mari-Liis (poetessina)ei ole alles kujunemas, vaid juba on kujunenud, sest ta oskab luua ülivõimsaid ja "elusaid" kujundid, mis on luules väga vajalikud. Autor mitte ei loo vaid portsu kujundeid vaid oskab hästi nendest ka tervikut luua ning eriti tugevad on tema luuletuste lõpupuändid. Ma naudin sajaga, sest väga paljud noorautorid kipuvad luuletuse lõpetamata jätma.

 Kõik tundub väga originaalne, ei midagi klišeelikku ja ega ta ei plagieeri ka midagi ega kedagi.

 Lihtsuses peitub alati võlu. Üks luulenäide.

HARMOONIAD

mõni asi
sobib lihtsalt
nii kuradi hästi kokku
pähklid ja õlu
õhtud ja valu
mina ja vein
sina ja ei

* * * *
  Perfektne! Loob sellise meeleolu nagu oleks ise veininautleja, nagu tunneks autori (luule) valu endas...ja isegi sööks peotäie pähkleid ja limpsaks mahedat õlut peale. Nämm.

 Kui peotäis pähkleid kuluks eelneva luuletuse juurde siis peotäie kive ma siiski viskaksin raamatu toimetaja kapsaaeda, aga kapsastest hakkaks kahju...See on ka ainus asi mille kallal ma noriksin (ja mitte vähe!). Olgugi et tänapäeval on luuletoimetamisele antud mõnes mõttes vabad käed, on siin palju konarusi, lausa komistuskive. Jah, luulet on kordi raskem toimetada kui proosatekste, aga luuletoimetaja peab ise ka (lisaks kõigele) jagama luule olemust, suutma välja tuua selle mida autor öelda tahab. Toimetaja ja autori vahel peaks käima tõsine koostöö. Autor lihtsat ei tarvitse omi vigu näha, sest ta on luuletuses "liiga sees." Ma ei oska küll öelda kas antud raamatu autor ja toimetaja tegid aktiivset koostööd, aga ma soovitan autoril alati lasta "toimetatud" tekst (kasvõi korrektuuri mõttes) mõnedel oma "kirjaoskajaist" tuttavatel üle lugeda. /mina lasen alati, kuigi mõni täheviga kipub ikka sisse lipsama/.
  Nii on osad luuletused täiesti toimetamata. Ei saa nii, et luuletuse esimene pool on riimiluule ja tagumine pool vabavärrs või koguni proosaluule. Sellised luuletused vajaks tõsist toimetamist. Neid on ka väga raske (kui mitte öelda võimatu) lugeda. Kaob rütm, kaob riim, kaob mõte...Ja kui kasutada luuletuses kirjavahemärke siis ikka olgu need kogu luuletuses, mitte nii nagu järgmises....Aga õnneks on selles luuletuses hingamisruumi (salmide vahed!), mis on ka tähtis. Luuletus iseenesest on hea, aga toimetamata...

Näide:

EESTLANE ARMASTAB VAIKIDES

kui sa oled eestlane
siis armastad vaikides
imetled vaatad kaugelt kedagi
mõtled tema juba on alles midagi
aga tunnistada seda
vaevu iseendalegi julged
võib-olla küla jaanitulel kord aastas kui kulged
koju jõudes õnnest õhetad, jess-
senise elu ilusaim päev!

proovid ikka teinekord
avada maailmale
oma soojemat külge
ja just siis kui arvad
et see välja tulema hakkab
kuuled jutte et oled ülbe

ühega suhtled juba mõnda aega
kes on täitsa normaalse inimese moega
hea rääkida ilmast
Eesti Laulu finaalist
kord ettevaatlikult ka rahast
teda kui tänaval näed
võib juhtuda et ei peitugi sa prügikastide taha
kui kallistate
siis on see erakordne ja põnev
mis siis et tema kohta
võiksid tegelikult öelda "minu parim sõber"

pimekohtingul
kaks tundi kellegagi istud vaikides koos
ja pärast lahkumist
väga ei mäleta
kas ikka head aega ütlesid
aga noh isegi kui ei
siis kõige tähtsam on siiski see
et sa nõnda öelda mõtlesid

PS. Antud luultuse esimene pool on nii rütmikas et kisub lausa räppima aga teine pool on täiesti teisest "puust" luuletus. Sõnumid ja mõtted on Mari-Liisil paigas, aga luuležanrite määratlusega võiks natuke tegelda. Kuid jah, kui autor ise ei näe seda või ei tea, siis on vaja toimetajat kes seda "maailma" tunneb.

 /Olen jah võibolla oma (k)arvustustega natuke kriitiline, aga olen aus ja kirjutan nii nagu ma asja näen, sest toimetamat luule lihtsalt kriibib nii palju hinge et mul hakkab lausa valus! Sorry!/

 Raamat on kompaktne, ilus ja lihtne, loetav kõigile. Ja ma olen üliõnnelik et nüüd on mu eriliste raamatute kogus üks armas raamat juures. Igal juhul on tegu väga tugeva luuletajanatuuriga, andeka ja laia silmaringiga inimesega kellel on mida maailmale öelda.

  Aitäh, aitäh, aitäh!

Rahva Raamatu lehelt:

Raamat

PARADOKSID

Autor: MARI-LIIS MÜÜRSEPP

* * * * * * * * * * Loe arvustusi (0)

 6 Google +1  0 Share0

Mari-Liis Müürsepp on luuletusi kirjutanud üsna mitmetel teemadel.
Esindatud on armastusluule, ühiskonnakriitiline pool, isamaaarmastus jpm. Ka selles kogumikus on erinevad teemad esindatud. Kogumik jaguneb 8 osaks: Ma olen naine, Ära luuletajaga ela, Armastuse ahistus, Elajate maailm, Kodanike keskelt, Su pinda ei hinda ma iga päev, Eesti, Üksmeele üksus ning Tugevale.

ISBN	9789949581696
Ilmumisaasta	2018
Keel	eestikeelne
Formaat	Pehmekaaneline
Lehekülgi	88 lk
Mõõt	200x130x5 (mm)
Kirjastus	HEA TEGU
Lisamise aeg:	10.09.2018		11.3010.74 € Lisa Lisa Osta Kaup kätte: Kiirtellimusega: homme, 19.10

Ja armsale Mari-Liisile suured tänud !!! Fotod:

a!

Aitäääh! :)

18. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma

Üllatusterohke päev

Katrin (Kati), kellest kirjutan ka PETU 3 raamatus ja Germo

   Asjad hakkavad paika loksuma, igas mõttes. Peensusteni ma lahkama ei hakka et mis, kas ja kus, aga täna on kordi positiivsem päev kui siin millalgi. Üldse on see nädal kujunenud ülikiireks aga samas külalisterohkeks, kirevaks ja põnevaks. Aitäh, sõbrad!

 Jah, nagu ma foto juures kirjutasin, on ka Katrin, mu lapsepõlvesõbranna, kes nüüd küll juba kaua aastaid elab rohkem Itaalias kui Eestis, mu lasteraamatus PETU olemas, küll teise nimega ja alles PETU 3. raamatus, aga on, sest me kasvasime koos ühes külas, nii palju on meenutada. Kati tuli jalgrattal meile külla, ei,ei, mitte Itaaliast vaid Saugast, kus asub ta Eesti kodu.

 Mu kooliõde Nele jõuab varsti jalgrattal Pikaverest Portugali. Olen tema pidev jälgija ja kaasreisija :)  Täna naersin Katrinile, (kes on Nele klassiõde) et ta harjutab ka rattasõitu ja varsti kimab Nelele järgi. No on ikka vaprad naised meil siin Pärnumaal, eksole? Kui ma uue ratta saan, hakkan ka sellega kimama, eelmine ei sobinud mulle, müüsin üsna kohe maha. Aga homme tahaks rajale minna, kepikõndima, sest liiga palju kirjatööd ja elu arvutiekraani taga pole enam ammu mulle, tahaks liikuda. Täna küll mõningad kilomeetrid liikusin, sest käin ikka jalgsi. Postimajja oli asja ja sain migratsiooniametist oma uue id kaardi ka kätte, nädalaga sai valmis. Merekale tänud et ta mul selle töökorda seadis, aitäh! Ma olen ju tehnika kohalt number null ja minu jaoks oli ikka väga keeruline sellega panka saamine, mingid bluginad või asjad olid puudu, aga õnneks on Merekas hetkel Eestimaal, seega joppas mul täna mitme asjaga, mitme spetsialistiga.

 Olin aastaid unistanud aktiiksest laualambist ja täna sain selle õnnelikuks omanikuks. Töökorda tegi selle hea Altti, kellele ka siit blogist pirakad tänud, aitäh!

 Eile, 17. oktoobril sündis mu lasteraamatule PETU järg PETU LÄHEB KOOLI, olen üliõnnelik. Kaua oodatud kaunikene nägi lõppeks ilmavalgust, juhuuu! Ja kolmanda osa kirjutamine kulgeb, lisaks mitmele kirjatööle, edukalt. Peaks ilmavalgust nägema juba 2019.aastal.

 Aga muidu olen ikka rõõmus, ole sinagi!

Fotod:

minu teine lasteraamat <3

uhke ja uus omanik

selline armsake :)

Altti tõi valguse!

selfi Katiga ja pool Germost mahtus ka ära :)

18. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma