Jaansoni rada 764.päev

Germo oleks raudselt bändipoiss, kui ta oleks terve ... Tulime rajalt. Liiga vähe kilomeetreid sai päeval ennast liigutatud, tegime õhtul mõne juurde. Sooja on vaid 2 kraadi. Kõndisime 5 km. Hommikupoole oli lihtsalt natuke tihedam graafik ja siis tuli kallis Ailike. No temaga lobisedes kaob aeg alati nii ruttu kätte. Tee või tina! Mingil kellaajal veel eestlaste kurjus inspireeris mind sellist kriitilisema alatooniga luuletust kirjutama. Nii kohutav on vaadata, mis sotsiaalmeedias toimub peale seda, kui üks erudeeritud inimene julges avalikult oma arvamust avaldada. Õudne! Aga see niiöelda pasalaviin, millega teda hetkel loobitakse näitabki eestlase hetke loomust. Kõik on nii kurjaks muutunud, mina vist kolin varsti metsa ära. Kurb. Vastik. Ja siis tegin raamatureklaami suuremalt, sest revideerisin raamatukappi ja leidsin nii mõndagi, aga osad leiud leidsid juba ka omaniku. Teen uutele raamatutele ruumi ja vanemad maksavad vähem, ostke jõulukingiks. Mina oleks üliõnnelik, kui keegi mulle raamatuid kingiks ja ma usun, et ma pole ainus, keda raamatud õnnelikuks teevad. Lugemine üldse ja minu puhul ka kirjutamine. Mõnus. Rääma sild oli õhtul vahepeal vikerkaarevärviline, aga pimedas ei saanud hästi jäädvustada. Imelilus. Ohh, varsti saab raamatuga voodisse minna. Lõpetan ühe väga hea raamatu lugemise täna hilisõhtul. Homme blogin. Aga mis seal ikka, homme on jälle päev. Olge rõõmsad, terved ja õnnelikud! 14. november 2025. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">