ÜKSIKU LUIGE VÕÕRASTEMAJA - Urve Tinnuri

Kella 1 ajal öösel panin käest pühendustega raamatute riiulisse kirjanik Urve Tinnuri järjekordse raamatu, romaani "Üksiku luige võõrastemaja." Lugesin hetk tagasi huvi pärast kokku kui mitu Urve raamatut mul kodus ja just eriliste raamatute riiulis on, sain kokku lausa 19. Aitäh, kallis Urve! Mul on kohati tunne, et ma ei tahagi mitte midagi selle raamatu kohta kirjutada, sest see on nii õrnhapra žüseega ja puudutab ilmselt paljude hinge, minevikku. Tahes tahtmata kerkis lugedes silme ette mängufilm "Naerata ometi," kuigi raamatuga seos selles puudub. Eks tollel ajal väga lastekodu teemadel filme ei vändatud, sealt siis see mälestus. Valus teema ja ilmselt veel valusam neile, kelle lapsepõlv möödus lastekodus. Nii astus ka selles raamatus üks peategelane lastekodust ellu täisealseks saades ja neil kahel peategelasel, kellest jutt põhiliselt käib, on väga sarnane saatus. Kurb saatus. Aga see on nii elulise stsenaariumiga raamat, nagu olekski kellegi elust maha kirjutatud. Sellised olidki tolle aja reeglid, kombed ja karmid otsused, mida halastamatult täide viidi, nagu poleks okupatsiooniaja inimestel üldse südant sees. Inimlikud teemad olid tollal justkui tabud. Aga tuleb tuttav ette, olen ka ise nõuka-aja laps. Ja olen lapsepõlves mänginud lastekodu lastega, mul oli neist väga kahju, viisin salaja kodus neile saia ja vorsti. Ohjah... Aitäh, kallis Urve selle südamliku loo eest! Saadan sulle hästi palju kallisid ja positiivset energiat siin kurjas ja negatiivses maailmas, et sul jaguks ikka tahtmist ja jõudu meile nii imelisi raamatuid kirjutada! Aitäh! Ja kopeerin siia ka raamatut tutvustava teksti. Kaunil suveõhtul ristuvad juhuse tahtel kahe üksiku, keskealise inimese eluteed. Neil mõlemal, nii Katariinal kui Urselil, on sarnane minevik – nad on pidanud teismelisena vintsutusi taluma ja hakanud juba varakult, vaevu täiskasvanuks saanuna iseseisvalt, oma käe peal elama. Katariina ja Urseli lugudest kasvab välja nende kahe ühine lugu, täis sooja, küpset armastust, etteaimamatuid üllatusi ja unistuste täitumisi, aga ka murede tumedaid varje. Raamatu keskseks teemaks on üksik luik, lind, kes Katariina ja Urseli arvates näitab end vaid üksildastele, hingehädas olevatele inimestele. 25. november 2025. Vana-Rääma