ARSTITUDENGIPÄEVIK - Toivo Tänavsuu

See on raamat, mis mulle 100% huvi pakub. Autor - Toivo Tänavsuu teeb lihtsalt kadedaks. Ma lugesin seda nii suure huviga ja nüüd on väga kahju, et loetud sai. Aga lootus, et kirjanik, ajakirjanik, arst Toivo Tänavsuu veel mõne raamatu kirjutab, on olemas. Muide, ta oleks nagu minu unistused teostanud. Ausõna. Kunagi õppisin ka Tartus meditsiini, küll mitte arstiks (salamisi võin öelda, et ka see unistus oli minus olemas, aga ilmselt ma ei unistanud suurelt), lisaks olen aastaid maitsnud ajakirjanikuleiba, kuid ajakirjandust pole ma õppinud. Ühesõnaga on tegu ühe mu lemmikraamatuga. Päriselt. Issver, no tuli meelde ka endale kuidas neid ladinakeelseid nimetusi sai pähe tuubitud lausa. No tippajakirjanik Tänavsuu on selle päris rasket ametit käsitlema raamatu veel omakorda huumorivõtmes kirja pannud, mis muudab asja veel loetavamaks. Lisaks kirjutab ta kõigist asjadest nii otse, tänapäeval öeldakse filtrita, puhtal kujul ja ausalt. Ka vaktsiinidest ja vaktsineerimisest. Ja ka sellest kõigest, misasi tegelikut tablett on. Ka arstiameti pahupooltest, kõõrdpilkudest, aga suurelt jaolt ikka ka positiivsetest seikadest ja õnnest, mida ta sellel teekonnal tunda sai ja tunneb. Ega doktor Tänavsuu õpingud ei ole kaugeltki veel lõppenud, need alles kestavad. Tohutult andekas ajakirjanik, kes paneb osa tekstist kirjakeelde ja osa arstikeelde, sest teada on, et meedikutel on oma keel. Meie nimetasime seda medmorseks kunagi :) Oi, no tõesti-tõesti ilusad Tartu ajad meenusid. Ehk viin oma suure unituse täide oma järgmises elus. Aga minu suur au ja plusspuktid kuuluvad tõesti ajakirjanik, kirjanik ja arst Toivo Tänavsuule, et nii vajaliku, detailse ja spetsiifilise raamatu kirjutas. See peaks olema lausa kohustuslik lugemine kõigile, ka neile, kes uhkelt tunnistavad, et nad raamatuid ei loe. Ehk hakkavad siis lugema! Aitäh selle toeka ja targa raamatu eest! Läheb eriliste raamatute riiulisse nagunii, sest on pühedusega. Esiltus oli Pärnus ka ülipositiivne. Ja nüüd kopeerin ka siia nende tekstid, kes raamatu lehel on raamatut iseloomustanud ehk siis tutvustanud. * * * Tulla 37aastaselt elus esimest korda mõttele arstiks õppida ning see mõte ka teoks teha ei ole võibolla kõige tavalisem asjade kulg. Aga selgub, et dinosaurused ei ole veel välja surnud ja saavad hakkama ka mäetippude vallutamisega. Minu arstitudengipäevik kirjeldab peensusteni suure kannapöörde ning arstiks õppimise võlusid ja valusid. Siin on enam kui kuue aasta seiklused ja juhtumised minu arstliku mõtlemise kujunemisest Tartu Ülikoolis ja mitmes Eesti haiglas, tabavad tähelepanekud Eesti tervishoiust, patsientidest ja elust enesest. Kui kasvõi keegi pärast selle raamatu lugemist otsustab varajases või hilisemas keskeas asuda oma unistusi teoks tegema, on raamat täitnud oma eesmärgi. Liiga vana oled sa alles 100aastaselt. Toivo Tänavsuu *** Erakordne, et endale nime teinud edukas ajakirjanik otsustab ühel hetkel arstiks õppima minna. Mäletan, kui 2019. aasta Saaremaa ooperipäevadel astusin toona vähiravifondile raha koguva Toivo juurde ja tunnustasin teda julge otsuse eest teha elus kannapööre. Kindla veendumusega väitsin, et arstiõpingute kõrvalt võib ta kirjutamise nüüd küll unustada, selleks lihtsalt ei jää aega. Aga võta näpust, eksisin. Kogu selle „ogaraks õppimise“ kõrvalt on Toivo kirjutamist jätkanud ja ka oma arstiks saamise teekonna mahlakas vormis kirja pannud. Nii ehe, avameelne ja huumoriga vürtsitatud tekst on huvitav lugemine kõigile. Mis seal salata, meedikule on siin äratundmist palju, nagu oleks ise äsja anatoomia arvestust või neuroloogia eksamit teinud. See raamat võiks olla kohustuslik lugemine kõigile noortele, kel soov arstiks saada. Samuti inspiratsiooniks neile, kes soovivad elus kannapööret teha, aga julgusest jääb puudu. Riina Vettus, kardioloog *** See raamat on lugu julgusest teha oma elus otsustav kannapööre. See on soe ja vahetu raamat sihikindlusest, lootusest ja uskumatust eneseületusest, mida loed nagu hea sõbra kirja. Priit Hõbemägi, Postimehe peatoimetaja ja endine kolleeg. 15. november 2025. Vana-Rääma