6,2 km läbitud. Väikesed lumeräitsakad saatsid meid terve tee, aga sadama ei jäänud. Langesid ja sulasid. Rääma sillal on alati kõige tuulisem, üks paras tuulte pesa on seal. Aga termomeeter näitab Pärnus juba pikemat aega 1 soojakraadi, nii ka täna. Jah, jäädvustasin need müstilised ringid seal vees. Tegelikult jõepromenaadi renoveerijad või rekonstrueerijad seal katsetavad midagi. Tekkis nagu hiiglaslik purskkaev, aga see purskas seal ainult sekundeid ning kadus. Ma ei jõudnud nii kiiresti seda hetke tabada, vaid rõngad jäid fookusesse. Varsti ehk saab see kallas uue kuue selga, ilus on. Ja see suurpõgenemise mälestusmärk (autoriks on skulptor Elo Liiv), mis eelmisel aastal sinna kaldale asetati, on nüüd õiges kohas. Nüüd on tänased asjatoimetamised toimetatud, võib luuslanki lüüa. Onju? Mina igatahes kaon kohe romaani, mitte lugema, kirjutama ikka. Lugemine ootab õhtul ja tegelikult on mul väga põnev ja südamlik romaan lugemisel, selle loen õhtul läbi ja blogin homme. Lugemine on üks minu suurematest kirgedest ja ka paras teraapia, hoiab negatiivsed uudised ja meediakajastused minust seitsme maa ja mere taga. Ma ei vaja seda informatsiooni, ei stressa, ei võta negatiivsust endasse ega vaja mingit nõustamist, sest ise me oleme enda parimad psühholoogid, uskuge mind! 24. november 2025. Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar