Las murdub aeg, mis loodud lõppema

  LAS MURDUB AEG, MIS LOODUD LÕPPEMA

Kui üle järve laotub maale rahu,
ta kohal taevas tinajas on, hall.
Siis läbi hommikuse pitsivahu
näe tõuseb päike, nagu kirgas pall.

Niisama kirkaks mõtle sina kevad,
loo kujutluses puna palgele.
Ja siis kui murepilved kaugenevad,
näe värve, aja ennast jalgele!

Las maalib loodus lilled sinu õue.
Las murdub aeg, mis loodud lõppema ...
Ja ükskord siis, kui valmis saab su lõuend,
sa tajud kuidas iseeendaks saad.


2. mai. 2020.a.
Vana-Rääma