Täna kepikõndisime teistsugust rada. No jõe- ja mereäär on liiga tuuline, sestap otsustasime liigelda mujal. Alles Germo oli siin kõvera kaelaga ja ma ise valutasin vasakut rannet. Nii külma mai kuud ei mäletagi enam.
Ma pakun et mingi 4-5 km kepikõndisime ikka. Pedomeetrit ma ei kandnud ei ole, aga silmajärgi arvestades kusagil nii ta tuleb. Tegelikult pole üldse vahet palju liigud, tähtis on ET LIIGUD!
Rahvast on linn täis, aga inimesed elavad ikka veel koroona hirmus, mõni vaatab sind lausa altkulmu, et ilma maskita liigud. Aga see on juba nende probleem. Ühiskond on sellest hullust viirusest haige, mille üle ma üldse ei imestagi. Aga negatiivsus tõmbab negatiivsust ligi, see on vana tõde. Meil ei olnud rajal ei kindaid ega maske. Mitte, et ma midagi propageeriks, kaugel sellest, lihtsalt maski ja kinnastega on võimatu sportida. Ja pealegi pole mina seda kabuhirmu ka põdenud, kõik need kuud olen elanud samas rütmis, vaid 5 paari kindaid läks poes käimisega. Olen võtnud asja rahulikult ja võtan edaspidi ka. Võtke teie ka ja olge terved!
Ühest lubadusest (eelkõige iseendale) ma siiski kinni ei pidanud, üle 10 kuu värvisin juuksejuured ära. Tunnen ennast nüüd palju paremini. Nüüd peaks ka kulmudesse aja sebima, siis tunnen ennast veel paremini. Tundke teie ka!
Mõni foto ka:
 |
| Germo |
 |
| ... |
 |
| ... |
 |
| ... |
 | ||
...
|
14. mai. 2020.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar