Oehh, lõpuks sain loetud! Mitmel korral jätsin juba Merlin Piirve raamatu (no ei oska liigitada millega tegu on!) "Ühe maailmavalutaja märkmed" lugemise poolikuks, aga hing ei andnud rahu, no pidin teada saama millest selle raamatu sisu või kirjutamismõte seisneb. Aga kahjuks pettusin. See on kõigi aegade kõige halvem raamat, mille ma läbi lugenud olen. Jah, käekiri on ka ainus asi, mida ma kiidaks, sõnaosavus, aga kõik muu .... andeke andeks! Ma ei saagi aru mis ajaendas sellist raamatut kirjutama ... No ei saa ega hakkagi ilmselt saama. Liiga hüpiklik, liiga segase sisuga, üks lõik räägib ühest ajast, teine teisest, kolmas kolmandast ... Autor on vast ilmselt tahtnud romaani või jutustust kirjutada. Ei ole tegu ei romaani, ei jutustuse ja kaugelt mitte ka novelliga. Ma küll ei taha näpuga näidata, aga olen alati raamatublogis ausalt oma emotsioonidest rääkinud, minu jaoks täiesti mõttetu raamat! Sama mõttetu nagu lõik sama raamatu leheküljelt nr 73:
Kahjuks olen ma täis halba enbergiat. Energiajätked hargnevad ja täidavad mu jäsemed kurjade kavatsustega. Mu ees on piklik roosa pill ja ümmargune valge ning pontsakas punane. Esimene toob une ja võtab südamepekslemise maha, hommikul toob kurbust. Teine teeb ülevoolavaks ja ....
Ei viitsigi rohkem trükkida. Just halba energiat on see raamat üleni täis. Täiesti mõttetu! Sorry, olen muidu kirglik raamatulugeja, aga ma ei saa aru milleks sellised raamatud? Mõni ütleks sellise teose kohta emohala, küllap see ta ongi. Ma isegi ei soostu süzeest kirjutama. Lugege tutvustust, mille kopeerin. Või siis ärge lugege üldse, te ei jää ka millestki ilma.
11. mai. 2020.a.
Vana-Rääma
Rahva Raamatu lehelt:
RAAMAT
ÜHE MAAILMAVALUTAJA MÄRKMED
Merlin Piirve „Ühe maailmavalutaja märkmed“ on tormlev ja katkendlikkusele kalduv lugu ühe haiglase tütarlapse eluetapist, mil dramaatiliselt kulmineeruvad tema keerulised suhted nende inimestega, kes eri aegadel on olnud talle lähedased. Omadega vussis minategelane kandub ajas edasi ja tagasi, lahates lapsepõlve ja üliõpilaspäevi. Ta otsib täiust, otsib ilu ja õnne. Ent kõik kipub ühel hetkel minema viltu ja valesti ning tundub, et polegi võimalik eluga hakkama saada.Minavormis romaan pole dramaatilistest sündmustest ning kurbadest mälestustest hoolimata siiski läbinisti sünge ja traagiline. Peategelase melanhoolia küll üha süveneb, kuid siiski jaksab ta nii teisi kui ka iseennast enamasti vaadelda üsna elutervest vaatepunktist, selge (enese)iroonilise pilguga. Autori nägelik, maagilise realismi sugemetega kirjutamisviis loob raamatu kangelaste – noorte haritlaste – mõtiskluste, askelduste ning omavaheliste arveteklaarimiste taustaks mõjukaid mitmekihilisi välis- ja sisemaastikke, mida tasub süvenenult uurida. Merlin Piirve (snd 1986) on lõpetanud Tartu Ülikooli hispaania filoloogina ning magistrikraadi on ta omandanud kirjandusteaduses. Ta on avaldanud mõtteid Sirbis. Käesolev raamat on tema esimene ilukirjanduslik tekst.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar