Jajahh, jõudsin veel enne ööd silmad pähe joonistada ja rajale minna. Tänane päev on minu jaoks eriliselt armas ja pikk olnud, ootasin õhtut, et rajale minna. Ja loomulikult kepikõndisime taas koos Germoga.
Õhtuks oli õhk juba teisem, peale päikese loojumist lausa talutav, nii läbisime 6 km. Oleks ehk isegi pikema maa ette võtnud, aga ma olen sääskede poolt nüüd nii ära puretud, et,et...pisikesed ja valusad, va sindrinahad! Ja mul on õrn nahk, päike põletab hoobiga ära ning sääsekuplad kratsin kärna. Kahjuks. Aga elan üle. Enesetunne on ju ülihea ja tänaseks pole mul enam ka jalad krampi kiskunud ning astuda on kerge, kuigi eile kaal näitas et pool kilo on tagasi tulnud, kuid eks päeva jooksul juba ise kaal kõigub, ma ei muretse. Ei muretse ka sellepärast et enam ei lange kaal nii kergelt, mul on enesetunne tähtsam ja tuhisen ikka edasi.
Armas Reena oli ka rajal, sellel korral rattaga. Reena on ka suur eeskuju paljudele. Pikemalt ma ei peatu, kes teab-see teab.
Mei oleme rõõmsad ja lähme teed jooma, hilisõhtusse lükkus see toiming aga ju pidi nii olema, minema. Olge teie ka mõnusad!
Galerii:
 |
| täna olin edev(am) |
 |
| minek... |
 |
| ma lähen ka peagi sellele valgele laevale ;) |
 |
| uus rada juba laguneb...:( |
 |
| imearmas Reena |
 |
| 2 km läbitud... |
 |
| 3 km läbitud... |
 |
| päeval jõudsin isegi kahele kallile juuksurit mängida... |
 |
| jäime hämaruse kätte, nii mõnus, nii mõnus... |
15. juuli. 2018.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar