Mõtlesin, et lõppeks on kaua oodatud suvine lugemispaus kätte jõudnud, aga kus sa sellega. Juba paar ööd tagasi lugesin ühe jutiga läbi Ivi Soomre lühiromaani, just lühiromaan see on, ei ole novell. Guugeldasin ja avastasin, et seda raamatut ei ole poodides müügil, eeldan, et selle saab endale soetada vaid autorilt, kuid ma ei ole päris kindel. Minule Ivi kinkis selle ja ma võin soovijale lugemiseks laenata, kuigi ega ma just pühendustega raamatuid eriti oma koduraamatukogust välja laenutada ei taha, sest need on erilised, ehivad eriliste raamatute riiulileid. Ja mul on juba arvestus sassis kui palju mul neid on, no alla 300 veel kindlasti.
Mis on selle lühiromaani plussiks? Kuna tegu on eaka inimese poolt kirja pandud raamatuga (Ivi saab augustis 83 astaseks) siis on väga põnev lugeda meie vanaemade ja vanavanemade minevikust, ajast, kus meid ennast polnud veel olemaski. Sellest tänapäeval enam väga palju ei kirjutata, ent ometigi ei tohiks me unustada oma eellaste kombeid ja elu. See on etnograafiline lühiromaan. Päriselt.
Raamat kõneleb preestri sohilapsest Ottost, kelle kohta sosistati igasuguseid legende. Vanasti sattus lapsega üksikema rahva põlu alla, tema peale näitas kogu küla näpuga ja mõnes mõttes olid nii sohilaps kui ema hukule määratud. Minu jaoks oli see põnev lugemine, sest olen vanavanemate ajaga mingil määral kursis, sest lapsena olin ma suhteliselt vanavanaema laps ja just tema lahkumine pilvepiirile pani mind luuletama, olles ise vaid 4 aastane. Aga rohkem ma ei reeda, kes tahab-saab seda raamatut ise lugeda.
Raamatu miinuseks on see, et see on natuke ülekäe tehtud. Jah, andeka Pärnu poetessi ja kunstniku Luule Luuse illustratsioonidel on raamatus tähtis osa, need on imelised, aga kahjuks on raamat toimetamata. Tähevigu ma küll ei näinud, aga keelekasutus on kange ja sõnaseade väga sassis, ent ometigi ei seganud see mul raamatu lugemist. Loodan, et autor annab oma käsikirjad edaspidi toimetaja kätte. Mina nautisin.
Aitäh, hea Ivi!
29. juuli. 2018.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar