reede, 6. juuli 2018

ENESETAPJA PÄEVARAAMAT- Saale Väester


 Panin just käest Saale Väesteri romaani "Enesetapja päevaraamat." Me vahel vahetame Saalega raamatuid, sest nii on võimalik endale raamatuid poolmuidu soetada ja lugeda ju tahaks. Pealegi armastan ma viimasel ajal lugeda Eesti autorite loomingut, kuna väga, väga paljud kirjanikud on mulle tuttavad ning nende käekiri loomulikult ka. Nii juhtubki, et teatud autorite raamatuid tahaks kohe omada, aga raamat on ju kallis, kuigi olen paljud raamatud soetanud ka sooduishindadega, nagu blogipostitustes ka reklaaminud olen.

 See raamat jõudis minuni kulleriga teisipäeval ja juba õhtul võtsin selle lugeda. Tõsi küll, algul kui Saale pakkus vahetusraamatuks just seda, olin ka pisut skeptiline, just raamatu pealkirja suhtes, sest mulle peab raamatu pealkiri meeldima, tean, tean, et minu kiiks, aga nii on. No, ja siis ma mõtlesin, et miks ma küll peaks lugema kellegist enesetapjast, sest enesetapmisi on elus niigi palju ja sellest veel raamat kirjutada. Aga juba raamatut lahti tehes tundsin, et ma tahan seda lugeda, sest autor räägib lahti ja lahkab väga palju murepunkte. Ka minu tuttavte hulgas on palju neid inimesi kes, kas austusest, või hirmust oma vanemate vastu, elavad vanemate elu, või lasevad vanematel oma elu elada, olles nagu mingi kohutava mõju all, ka täiskasvanuna hirmu tundes, et mida küll vanemad selle ja tolle kohta arvavad ja ütlevad. Nii saabki nende võsukesest justkui kapseldunud indiviid, kes elab kookonis ja ei suuda ega oska leida pääseteed.

 Antud raamatus elas Inga kaua aastaid vanemte võimu all, olles edukalt lõpetanud kõik koolid ja töötades ühes firmas, heal positsioonil ja ikka selle nimel, et vanematele meele järgi olla. Nii saigi temast juhtiv töötaja, kelleks ta kindlasti ei sobinud, sest juba töökaaslaste koondamine muserdas ta hinge ning Inga ei saanud isegi aru, et ta põdes rasket depressiooni, kuni neelas peotäie tablette, sest ta tahtis ära...

 Mis moodi elab edasi inimene kes on enesetapja ja kelle s(t)aatusest teab kogu väike linn, kellel on raske uut töökohta leida, kuna ta peale intsidenti pmst töölt lahti lasti, kes jäi peale seda ilma ka sõpradest ja kallimast. Kas tal jätkub jõudu ja kas ta suudab tulla oma eluga toime, kui kõik tundub allavoolu kulgevat?

 Ütlen ausalt, raamatu pealkiri on täitsa omal kohal, olgugi, et see võib esmapilgil tunduda šokeeriv või lausa provotseeriv, aga nii see ei ole. Kui ka sina tahad teada miks on raamatul selline pealkiri siis loe. Ja ära loe mitte ainult pealkirja pärast, vaid lihtsalt loe, loe ja mõtle elu üle järele, sest siin on väga palju mõtlemapanevat, vaatamata teemale, elujaatavat, valu, ilu ja õiglust.

 Aitäh, hea Saale, selle vapustava raamatu eest!
Aitäh!

Rahva Raamatu lehelt:
Raamat

ENESETAPJA PÄEVARAAMAT

 33 Google +0  0 Share0
Inga usub kindlalt, et on oma elus kõik õigesti teinud. Väikesest külakesest pärit neiu on lõpetanud ülikooli kiitusega, leidnud asjaliku töökoha ja tal on ka igati esinduslik meessõber. Mida enamat võikski ta soovida? Kuid millegipärast tekivad tal uneprobleemid ning üha kangemad unerohutabletid ei suuda teda aidata. Ühel saatuslikul õhtul võtab üleväsimusest kurnatud Inga surmava uinutidoosi.
Aga noor naine leitakse õigel ajal ja kiirabil õnnestub tema elu päästa. Pärast haiglas veedetud nädalaid kirjutatakse Inga lõpuks välja ja ta peab pöörduma tagasi reaalsusesse. Ta arvab, et ta läheb tagasi oma ideaalsesse ellu, kuid nii see ei ole. Ta avastab, et tema enesetapukatse tõttu suhtutakse temasse kui pidalitõbisesse, kellest tuleb iga hinna eest eemale hoida. 
Kuidas edasi elada? Kuidas tulla toime teiste hukkamõistuga? Ja miks Inga end üldse tappa üritas?
ISBN 9789949551569
Ilmumisaasta 2018
Keel eestikeelne
Formaat Pehmekaaneline
Lehekülgi 164 lk
Mõõt 210x147x10 (mm)
Kirjastus KENTAUR
Lisamise aeg: 11.04.2018  


6. juuli. 2018.a.
Vana-Rääma

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar