teisipäev, 15. mai 2018

Jaansoni rada 100.päev



  Täna on siis juubel, 100 korda rajal, juhheeii!

 Olgugi, et kaal hetkel seisab, aga mul pole loobumisplaane. Vähemalt 20 kg pean veel alla saama, parem oleks 30. Kui ma 6. aprillil. 2017.aastal kepikõndimisega alustasin, kaalusin lausa 143 kg aga täna kaalun 115. Olen 28 kg kergem, kuigi mõnel nädalal võtan kusagil 600 g juurde ja järgmisel maha. Olgugi, et talvekuudel käisin haiguste tõttu harva rajal, aga kui ikka oled liikudes kaalu langetanud ei tule see tagasi midagi. Igasugused dieedid ja asjad on pigem kurjast, olen neid oma nahal tunda saanud ja seoses nendega oma tervise ära rikkunud. Kui meenutada Herbalife aegu, millega liitusin ja kahe nädalaga lausa 21 kg maha võtsin-ebanormaalne on igasugune näljutamine. Ma söön endiselt kõike ja kavatsen tõestada et kõikesüües ja liikudes on vaid võimalik kaalu langetada nii, et see tagasi ei tule. Ja muidugi on kõigeks sellest vaja tahtejõudu, enne kui hakkad liikumisest naudingut tundma. Ja tahtejõudu on mul rohkem kui rubla eest! Aga täna olen uimane.

 Hommikul paitas kerge tuuleiil juukseid ning arvasin, et tuul leevendab kuumust ning jube tahtmine oli rajale minna. Aga tuulest polnud tolku, nii tegeime plaanitud 10 km asemel taas 6,3 km kepikõndi. Tagai tulles põhimõtteliselt jalutasime, sest õhku üldse polnud ja need 2 pudelit vett mis kaasas olid, said ka otsa. Ja väike iluuni kulus ka marjaks ära, magasin üle tunni aja ja isegi Germo magas. Aga ausalt öeldes tundub nagu ma poleks siiani üles ärganud, väsimus, väsimus, väsimus...Ootan vihma! Armastan vihma!

 Ahjaa, arvake kes on ENDLA teatri kõige sportlikum näitleja? Jäädvustasin ta sellel korral ka fotole, aga seljatagant. Olen teda korduvalt rajal kohanud.

 Päevaplaanid läksid taas tuksi, jäi helistamata, jäid laulusõnad kirjutamata, jäid Germo juuksed lõikamata. Zombina neid asju ma teha ei suuda, aga (vabandust!) homme on ju ka päev, ehk siis! Aga mõnus õhtupoolik pooluimas olekus kadus terrassil külalistega istudes kätte, oli armas. Aitäh!

 Mis seal ikka, ehk on homme ka rajapäev. Varsti lähen raamatuga voodisse, sest eile alustasin ühe tuttava naiskirjaniku romaani lugemisega, aga kutsun ennast korrale, loen nüüd vaid pool või tund aega, eks ikka silmade pärast, sest hiljuti olid need põletikulised, sestap väldin ka arvutis töötamist viimasel ajal ja üleüldse ei raatsi ma siin pikalt olla. Talvel küll, või sügisel, siis kui taas loomeperiood algab.

Nüüd aga fotod ikka ka:
Germoga koduväravas
killustik ja aerulambid...
2 km läbitud...
Pärnu Paadimees
3 km läbitud...
Pärnu Kalamees
lemmikkoht
Endla teatri kõige sportlikum näitleja. kes?
Germo näeb maailmas kõige rohkem vaid lilli, lilli ja veelkord lilli. Lillelaps!
kas kopra kunstiteos?
imeline!

15. mai. 2018.a.
Vana-Rääma

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar