reede, 13. oktoober 2017

Jaansoni rada 75.päev


 Täna jõudsin üle 6 päeva oma lemmikharrastusega tegelema. Niisama kõndimas olen käinud küll, aga vihmaga kepikõndima ei kipu. Väga pikka teekonda ette ei võtnud, kuna eile vaevlesin kohutavate peavalude käes ja põlveliiges tegi ka liiga. Pealavud taandusid alles umbes kella 5 ajal hommikul. Lihtsalt vahepeal sain liiga valusa uudise ja võtsin väga hinge, nagu ikka...Aga täna olen juba peaaegu inimene ning nii saigi koos Külliga mitu asja ühes korda saadetud.

 4,5 km kepikõndi oli täna nii õige. Noh seenemets jäi ka "kogemata" teepeale ette, aga seened olid kõik ussitanud ja hallitanud, ühe puraviku pistsin ikkagi kotti. Läbi Niidupargi kulgesime kallile Mallele haiglasse külla. Endine Malle on tagasi, positiivne, rõõmus ja roosapõskne. Juba järgmisel nädalal saab koju. Juhuuu! Oli taas üks armas kohtumine! Ka  Maiekesega oli rõõm kohtuda, kes juhtumisi samas osakonnas töötab. Tegin ühe pildi ka haiglas sees, aga selgus et neid ei tohi teha, seega lisan blogisse vaid ühe pildi mille Mallest haigla uske ees jäädvustasin.

 Kolmapäeval sain Eesti Kultuurikapitali stipendiumi kätte, seega läheb uus raamat töösse. Uskuge, see uudis tegi siirast rõõmu. Võite varsti mu uut lapsekest oodata, juhuu!

 Muidu katsume ikka rõõmsad olla, vaatamata eluvitsutustele. Loetud päevad on jäänud uue naeratuseni, ehk siis esmaspäev pole enam mägede taga. Täna hommikul äratas mind armas Liis kellega me polnud päris mitu head aastat kohtunud. 2 tundi lausa kadusid kätte. Liisuke, kallike, võid fotolt piiluda milline ma sinu toodud kollageeni maskiga välja näen. Nii saaks tänavale rahvast hirmutama minna. Ausalt öeldes pole ma maske ega näokreeme kasutaunud, aga vist tuleb hakata. No kui sellised põnevad asjad koju kätte tuuakse siis ju tuleb kasutada, onju Liis? Uute kohtumisteni!

 Sügis on, lehed üha langevad ja langevad. Ainuke asi mis mulle sügises meeldib ongi värvid, muidu ma olen rohkem suve usku. Rajal sai ka erivärvilisi puid jäädvustatud ja isegi koos nendega poseeritud. No lihtsalt võrratud! Kui ikka oled mitu päeva koduselt mööda saatnud, oskad seda ilu rohkem näha ja hinnata. Zorro aga hindab iga päevaga üha rohkem tubast elu, kogu aeg ju sajad ja ööd on juba jahedad. Taas on tulnud tal kassivideote vaatamise periood ja alati on ta ka köögis uudistamas kui ma koju jõuan ning poseerib rõõmsasti. No kuidas saab siis mitte jäädvustada? Pole võimalik!

 Galerii ka siia:
naabrinaine Külli, minu rajakamraad ka :)
salaja tehtud fotod tulevadki kõige ilusamad, salaja tegingi :P
ilus sügis(us)
2 km läbitud...
Püha Loomaaed tuli vastu...
lemmikpuu-kask
võrratu vahtra all...
3 km läbitud...
Niidupargis...
haigla juures...
armas Malle :)
küll Zorro rõõmustas et me koju jõudsime :)
oi kui ilus ma olen! :D 
mask...
kassivideod on mõnnad :)
mõne õhtu eest vaatamsine Zorroga videoid...
...

13. oktoober. 2017.a.
Vana-Rääma

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar