Olen nagu hamster

  Jah, te näete õigesti, mul on pool nägu paistes, olen nagu hamster. Viimased 2 kuud on üks jama teise otsa. Portugali reisi ajal algas hambapõletik mis siiani aina uusi üllatusi toob. Eelmisel nädalal (pmst terve oktoobri kuu) käisin kahel korral lausa hambaarstil, sain ka oma proteesid kätte, mis tänaseks istuvad kenasti ja probleem oleks nagu lahendatud, aga...

 Dr. Pilisner näeb minuga ikka kurja vaeva, sest esineb halbu üllatusi. Möödunud neljapäeval juhtus aga selline asi, et enne viimase katkise hamba väljatõmbamist pidi dr. mulle mitu tuimestavat süsti tegema, aga need ei mõjunud. Arstil oli õigus, et kusagil on põletik sees. Oligi. Ta tõmbas hamba välja ülevalt, sest seda polnud enam mõtet parandada, auk oli suur. Aga põletik pakitses alumise hamba all. Selline nähtamatu põletik. Nii ma siis olingi vapper ja kannatasin tuimestuse mõjuta hamba väljatõmbamise ära. Jah, üks pisarake voolas mööda põske alla ja ma kannatan valu hästi. Selle kohaga on asi korral, haav parenes üsna ruttu. Aga eile hommikul tõusin hamstrina. Täna helistasin arstile ja ta võttis mind kohe vahele. Jah, päris palju mäda tuli põske ja iget pigistades kahe (alumise) tagumise hamba vahelt välja. Nüüd pigistan ise aeg-ajalt ja peale seda loputan suud ühe vedelikuga, mille arst mulle andis. Õnn on see, et hammas ei valuta ja üleüldse ma mingit valu ei tunne, lihtsalt vahepeal tuksub mu põsk, nagu süda. Aga enesetunne on hea ja usun, et lähiajal muutun inimeseks tagasi.

 See on siis põhjus miks ma pole enam rajal käimisest kirjutanud ja rajale saanud. Lootsin sellel nädalal minna, aga....Terve eelmise nädala võitlesin mingi viirusega ja loogiline on see, et viirus võtab kõik hellad kohad ette, ilmselt sealt see põletik ka hamba alla tekkis. Aga rajale ei saa ma kahjuks veel nii peagi...

 Muidu kulgeb siin koduvangina elades hästi, olen kirjutamislainel, artiklid, käsikirjad ja teised kirjutamistööd. Eile südaööl sain ühe käsikirjaga ühele poole ning kohe hakkan teisega tegelema. Mõnes mõttes on kodurežiim isegi hea, aga liikumisest tunnen jah puudust.

 Kahjuks olen ma sellel aastal ära öelnud 10 raamatu esitlusest, aga Treimanisse mineku plaan on olemas. Ja just hambad on olnud takistuseks. Luban järgmisel aastal aktiivsem olla, sest pakkumisi tuleb pidevalt. See on mõnus tunne kui sind lugejatega kohtuma oodatakse ja su raamatuid loetakse ja ostetakse. Aitäh!

 Hoidke ennast! Igasugused viirused liiguvad ringi. 
Kena nädala algust!


30. oktoober. 2017.a
Vana-Rääma