...

  ...

.
piiskhaaval langeb sügist
öö vaatab pilvedest läbi
nagu sina tookord
kui sa mulle läbi päikesekollaste
kardinate meelaid suudlusi
sosistasid
.

aga mina ei näinud neid
ma ei saanud osa su
sulnist silmapilgust sest
minu silmad olid suletud
.

aga ma tajusin
tundsin su lõhna eneses
tundsin ennast sinus
nägin sinu silmadega
nägin sind
all haprade
ööde sonaati
.

vahel ma võtan su pihud
ja paitan nendega iseennast
et tajuda su lähedust
et tunda su käsi enese pihal
et tunda sind eneses
.

kas sina oled näinud
läbi minu silmade kuidas
ma unelmais ookeani kaldal
õilmitsen ja püüan
tühjade tuulte sfääre
kas ka sina oled tajunud
mind eneses
piilumata kõverpeeglisse

*
minu pehmed käed
uppusid su pihku
nagu tookord kui sa...

.

6. oktoober. 2017.a.
Vana-Rääma