Pärnu Summer CUP 2022

Suvises Pärnus on, teadagi, põnev. Lisaks sellele, et suvepealinn puhkajaid võõrustab, toimub siin igapäevaselt midagi põnevat. Traditsiooniliste sündmuste vahele on pikitud üritusi, mis endae üha enam külalstajaid leiavad. Ka argipäeviti on linn siginat-saginat tulvil. Kui hea Airi oma FC Levadias mängiva poja Aryaniga Pärnusse jõudis ja mind ka jalkat vaatama kutsus, ei kahelnud ma minekus hetkekski. Paar leitsakupäeva saigi koduseinte vahel veedetud, hädasti oli vaheldust vaja. Elasime kõik koos Aryanile kaasa. Muidugi oli meiega ka Germo. Väga hariv oli teada saada, et Tervise Paradiisi juurde on rajatud põnevad jalkaväljad ja neid on päris mitu. Nagu ka jalgamängijaid, kellest osad olid kohale tulnud isegi Soomest. Vaprad spordipoisid, kes sellise leitsaku vastu peavad. Ja võistlused toimuvad suisa 4 päeval järjest, ehk siis 30.06-3.07. 2022. Airiga oli ka taas armas kohtuda ja nagu ma juba fb ajaoonel mainisin, sain üle anda talle oma romaanitriloogia "Elu pärast elu" kõik 3 raamatut, mille olin talle tänutäheks selle eest, et ta oma nime raamatusse panna lubas, lubanud kinkida juba ammu, mõne aasta eest, kui triloogia ilmavalgust nägi. Täna lõpuks täitsin lubaduse ja kergem hakkas :) Ja üleüldse on Airi, lisaks sellele, et ta väga andekas ja omapärase häälega laulja on, äge ja sõbralik ürgnaine :) Sinuga on alati põnev, hää Airi! Peatse kohtumiseni! Lisaks käisid 29. juuni õhtul mul külas kaks armsat hinge, Tiina ja Sirje. Aitäh postiivse õhtu eest ka teile, mu hingekaaslased! Nüüd aga hakkan galeriid lisama, sest kõik tuleb ju ometi mu eluloograamatusse jäädvustada. Aitäh, tüdruku! 01.juuli. 2022.a. kell 0018

Ajakirja "Müstilised lood + SaSa" juulikuu number

Nagu teame, et ajakirjad "Müstilised lood" ja "Saatus & Saladused" ühinesid, millest on küll väga kahju, enam ei ole luulerahval võimalust ajakirjas omaloomingut ilmutada ja ... Aga elu ongi pidevas muutuses ja kui nii otsustati ju siis nii pidi ka minema. Mina olen kõigest kaasautor, kes sai uudisest teada alles eelmise kuu numbri ilmudes, enne polnud õrna aimugi kahjuks. Aga eks ma kirjutan ikka, teen selle ajakirjaga koostööd, kuid vähem. Vahel juba kaalun, kas teha teatud artiklit või mitte, kas ilmub või mitte. Paraku lubada ei saa midagi. Aga kirjutamiskirg on suur ja õnneks saan oma lugejaid tihti üllatada uute raamatutega, kuigi nüüd on riik häbiväärselt kärpinud ka laenutuste hüvitist, lausa 57%, mis on ikka väga suur kaotus kirjanikele, kellel on 1 kord aastas palgapäev, juuni lõpus. Eks igalt poolt tõmmatakse kooomale ja suurem masu pidi alles sügisel algama. Loodan, et see siiski nii ei ole. Vaatamata kärpimistele olen siiski tänulik, et mu fännid saavad mu jutukesi ajakirjast lugeda, sest läbi pikkade (vast läbi 15 aasta) on mul kujunenud suur fännklubi, kes ostavad neid (seda) ajakirja vaid siis kui minu artikkel või jutuke sees on. Ja väga paljud fännid on ka püsitellinud just "Müstilised lood," sest selles ajakirjas on igakuiselt minult midagi. Ka selles numbris on avaldatud mu lühijutuke "Õigel ajal, õiges kohas," aitäh! Head lugemist! 29. juuni 2022.a. Vana-Rääma

Taas Vana-Pärnu rannas

Sellised imelised suvepäevad või õigupoolest suveõhtud lausa meelitavad randa. Ma ei käi küll mitte kunagi päikest võtmas, aga päike mind võtta tahab ohtralt ja võtab ka, aga vees ma elaksingi. Ja jätkuvalt on merevesi soe nagu supp. Päris kaugele tuli minna enne, kui jahedad hoovused jalgu paitama hakkasid. Käisime ikka koos Germo ja naabrinaise Maarjaga. Ja Vana-Pärnu rannas oli liiklus tihedam kui kesklinnas. Käiakse nii jalgsi, rattaga, tõukekaga, autoga ... Tee jääb kitsaks lausa. Rannaveised näitasid ka täna meile ennast, õigupoolest sammusid nad just varjualusesse. Ja ligi 4 km sai ka käidud, mis on mu päevase kõndimise algnumber. Rohkem on boonus. Olen ka juba veidike rõõsa, enam lumivalge ei ole. Hoidun päevasest päikesest ja lasen teda endale ainult õhtuti rannas käies. Rajalt oleme, mõistagi, hetkel maas. Sellise kuumusega siiski ennast tapma ei lähe. Aga olen õnnelik, et suvi on kohal ja üldse ei virise, naudin sajaga, sest suve on meil Eestis ikka imevähe. Ja täna hommikjul tervitas meid esimene õisik, panin taime seemned mulda 18. aprillil. Enam ma ampleid ei osta, liiga palju küsitakse nende eest ja enda kasvatatud taimid on on armsamad ka. Olge teie ka õnnelikud ja minge merre! 27. juuni. 2022.a. Vana-Rääma

MINU ISA - Ivi Soomre

Eile kinkis kirjanik Ivi Soomre mulle oma vihiku "Minu isa," mis kõneleb tema ja ta õdede-vendade ning isa ja ema elust. See on küll õhuke vihik, pigem ehk ka vast selline perekesksem lektüür, aga kuna ka mina Ivit tunnen ja ta mulle selle kinkis, oli päris huvitav lugemine ajast kui toimus eestlaste suurem väljaränne Venemaale 1855.- 1905. aastatel. Tolle aja Vene impeerium nõudis inimtühjade viljakate alade asustamist, aga Eestimaa põllumaad olid põhiliselt mõisnike käes, ei võimaldatud eestlastel maad osta. Nii mindigi Vene kesiririiki. 1897. aasta rahvaloenduse järgi oli Eestist väljarännanud eestlasi Peterburi kubermangus 64000 ja Pihkva kubermangus 25000. Ka Ivi Soomre isapoolsed vanemad Georg-Osvald ja Mathilde Ehin läksid Venemaalt maada saama. Selline põnev lugemine. Aitäh, Ivi! See raamat läheb taas eriliste raamatute riiulisse, sest on autogrammiga. 26. juuni. 2022.a. Vana-Rääma

Vana-Pärnu rannas ja kirjanik Ivi Soomrel külas

Lõpuks ometi on kaua oodatud kaunis suvi kohal. Olen nii õnnelik. Ja täna õhtul jõudsime ka esimest korda merre. Vana-Pärnu rand on Pärnu randadest mu kõige lemmikum. Kuigi peale 17.00 näitas merevee soojust 23, usun ma, et vesi on vähemalt 25, kui mitte rohkem. Ma pole kaua aastaid sellises supis käinud. Nagu oleks soojavee kraan lahti unustatud. Naabrinaine, kes nii naljalt vette ei tule, tuli ka. Rahvast aina vooris. Vana-Pärnu randa saab ju ka autoga ligi, paljud kasutavad seda võimalust. Lisaks näitas pedomeeter 4,6 km, kuigi Jannsenist Toome peatusesse ja pärast Põllu peatusest Tallale tulime bussiga. Ja loomulikult ei saanud me Ivi Soomre majast niisama mööda kõndida. Eelmisel aastal meil ei õnnestunud kohtuda aga täna vaatasime, et ta maja uks on paokil, meil vedas. Saab ju armastatud kirjanik, auväärne SULEKLUBI kauaaegne liige Ivi Soomre sügisel juba 87 aastaseks, aga tema puhul on see vaid number, no üldse ei vanane, on endiselt positiivne ja produktiivne. Vahepeal on ta nii mõnegi raamatu üllitanud, minule kinkis ta oma uue raamatu "Minu isa." Aitäh! Germol ka nüüd süda rahul, neiu-tädi Ivi taas nähtud. Meil kõigil on mida temalt õppida, eriti seda positiivsust ja elujaatust. Fantastiline! Inimesed, minge randa! Meie oleme rahul ja õnnelikud :) 25. juuni 2022.a. Vana-Rääma

Õnnelikke jaane!

Täna oli meil perekeskne ja üliarmas päev. Häid ja rahulikke jaane ka teile, armsad sõbrad! Ahjaa, vajalik info, süldi keetsin ka valmis :) 23. juuni. 2022.a. Vana-Rääma