PEREKONNAALBUM - Doris Kareva

Loetud sai Doris Kareva luuleraamat Perekonnaalbum. Tegu on omanäolise, ma ütleks sugupuuga, aga loomulikult mitte autori enda sugupuuga. Pealkiri võib eksitada, nagu ma juba kuulnud olen. Mind küll mitte, sest üks mu enda luulekogumik, mis kannab pealkirja Reisipagas, ajab esmapilgul segadusse. Aga õnneks on luule nii laialdane mõiste, palju laialdasem kui mõni teine kirjandusžanr, sestap on rohkem ka valikuvõimalusi. See on metafooridest koosnev luuleraamat, kus iga järgnev troop täiendab eelnevat. Ausalt öeldes ma tundsingi puudust metafooridest, sest polnud ammu lugenud luulet, mis on nende poolest rikas. Seega sain sajaprotsendilise luuleelamuse. Kahjuks tänapäeva noorautorid ilmselt ei tea metafooridest midagi, nad kirjutavad otsekõnes, mis oleks nagu proosatekst ja milles jääb luulelisusest vajaka. Kurb tõdeda, aga luule hakkab nagu hajuma. Sestap soovitan noorluuletajatel lugeda just Karevat, et veidikenegi luuleolemusest aimu saada. Siis võiks juba ka metonüümiast midagi teada. Ühesõnaga, ma olen siiralt tänulik, et sain üle pika aja lugeda pärisluuet, aitäh! Sõnu oskame me ju kõik ritta seada, aga see ei tee meist luuletajat ning sõnaderida ei ole ka alati luuletus. Jah, ma juba ammu valutan tõelise luule pärast südant, ausalt. See on teema mida ma valdan. Aga läksin natuke teemast välja. Aitäh selle raamatu eest, see läheb ka eriliste raamatute riiulisse, kuhu lähevad autogrammide ja pühendustega raamatud. Tutvustus: Kui kohtusid Sõna ja Suhe, sündis selline Lugu. Ehk aitab veeta Aega Sinul, kes Luulet ei loe. 11. märts 2023.a Vana-Rääma