Kui sind äratab hommikul telefonikõne, mis annab positiivset tagasisidet su uue romaani kohta ning peale kõne astud kaalule ning kaalunumber on langenud kahekohaliseks, milline pole ta olnud üle 25 aasta, no teeb ikka tuju rõõmsaks küll. Loomulikult läksime me kepikõndima ja kõndisime kokku 7,5 km ja 12500 sammu. Viisime ka raamatud postimajja. Igaks juhuks tuletan meelde, et te vaataksite oma pärispostkasti, sest mine tea .. Tegelikult on mul endiselt väga raske kepikõndida kuna parem õlg on nagu ta on, kipun panema kepi omale jalataha ja ... käsi ei lähe piisavalt laiali, liigub küll küünarnukist, aga õlast siiski veel imevähe. Kuid liigutama teda ja ennast pean, seega ... Rannas käisime, sest polnud täpselt 2 kuud sinna saanud. Viimati käisime 1. jaanuaril ja juba 6. jaanuaril murdsin ma ju õla. Nautisime rannas olekut, päike säras ja nautijaid oli teisigi. Tagasi kulgesme Rannapargist, käisime muuli juures ning vaatasime kuidas valla pääsenud jõevesi vohas. Ilus oli. Ja Jahtklubi juurest tulime taas tagasi. Sinna lähen ma varsti taas, sest reedel ja laupäeval on bluusipäevad, mida väga ootan. Bluus on muusikažanr millest ma iial ei väsi. Aga mis seal ikka, kodus me oleme, päike on toa nii soojaks kütnud, et ahju kütma ei pea, 25 sooja on toas ja 4 sooja õues. Mõnus, kevad piilub juba. Olge rõõmsad, terved ja õnnelikud, meie oleme ka! :) 1. märts 2023.a. Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar