Siiri Metsamägi ja Õnne Piiri andsid välja ühise raamatu nimega "Tiibade sirutus." Tõsi küll, luuletused on Siiri kirjutatud ja õlimaalid Õnne maalitud. Raamat täitsa toimib. Siiriga vesteldes sain teada, et pandeemial on omad võlud, kui nii öelda võib. Võib. Võin kinnitada, see endaga olemise aeg paneb looma, kas siis joonistama, kirjutama või leiab inimene mingi muu loomingulise ande endas üles. Praegu ongi saabunud, seoses nende hullude piirangutega, eneseleidmise aeg, kus tugevamad ja targemad jäävad ellu. Inimesed on ühiskonna poolt nii ära hirmutatud ja katkised, pigem hirm on see mis laastab. Aga tore kui sünnib looming. Midagi positiivset vähemalt. Aitäh, hea Siiri, selle raamatu eest! Kopeerin ka Rahva Raamatu lehelt teksti siia: Muutused saadavad meid alati ja igal pool. Ikka leidub hetki, kui alustame uuesti ja kulgeme tundmatule rajale, kogedes nii põlemist kui tähesadu, samas mõistes, et öös on asju, ning et ei ole ainult must ja valge. Nagu liblikas, kes nukukestast kohmakalt välja ronib, ei tea meiegi oma lennuvõimest enne, kui avame tiivad. Tuleb lihtsalt usaldada ja liuelda tulevikule vastu.
Värviliste õlipastellmaalidega illustreeritud luuleraamatust leiab rõõmu ja lohutust, kirge ja armastust nii endale kui kinkimiseks. 13. september. 2021.a.Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar