Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
esmaspäev, 27. september 2021
Jaansoni rada 223.päev
Taas rajal käidud. Nii imeline vananaistesuvi on alanud ja õhtune loojangutaevas on ka niiiiiiiiiiii ilus. Täna tegime hoopis teistsuguse ringi. Tallinna mnt - Lille - Roheline - Ilvese jne ... sealt läbi Rääma minigolfi pargi Bestri poodi, sealt Jaansoni rajale, jõe äärde imelist õhtutaevast vaatama ja edasi koju. Selle väikse ajaga käis kolm nn talisuplejat, ilmselt on nende hooaega alanud. Vahva! Mingi osa minust tahab ka niiiii minna, aga kindlasti mitte jõkke, pigem merre, olen mereusku. Aga pedomeeter näitab et liikusime 5,1 km, hea ju. Ma kipun jah üle pingutama, aga pean arvestama et kehakaalu on palju tagasi tulnud, ma ei ole enam nii võimekas. Samas liigestele pole nüüd nende kolme päeva jooksul hakanud ning vill talla alt on ka taandunud, katki läinud ja haiget ei tee. Pigem juba mitmendat päeva sügeleb teise talla alt ja täna avastasin et konnasilm on tulnud. Vastik tegelane, viimati oli mul ta lapsepõlves. Enesetunne on üldiselt ülihea ja üleüldse olen ma viimasel ajal vanarahu ise, juba pikemat aega, 5 kuud sai eile suitsuta ning minu tegi suitsust loobumine täiesti rahulikuks, üldse enam vist närvitseda ei oska :) Okok, oskan ikka, aga õnnehormoone on mul ikka ohtralt. Täna üks kallis inimene küsis kuidas ma suudan nii rahulik ja õnnelik olla, murekoormat ju jagub. Aga kellel meist ei jagu? Oleme ikka õnnelikud ja terved, mu kallid sõbrad! 27. september. 2021.a. Vana-Rääma class="separator" style="clear: both;">
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar