Jaansoni rada 417. päev

Nagu peatsis olevast fotost näha, käisin täna ka Bellissimas, Pärnu parimas ilusalongis. Nüüd on jälle kulmud pähe joonistatud. Eile sai kuu eelmisest joonistamisest, siiani oli värv kenasti peal, aga ikkagi soovisin uuendust, kolmapäeval sõidan ju linnast välja. Kätlini värvitud kulmud on väga hea kvaliteediga, värv on püsinud isegi 2 kuud, aga mu puhmas helevalged kulmud vajavad veidike varem ülevõõpamist. Koroona ajal olin puhas lõuend, päris hirmutav. Kui mul oleks tumedad kulmud ja ripsmed, siis ma neid ei värviks väga tihti, vaid pidstusteks. Aga mul on kriitvalged. Albiinode värk. Tänane teekond tuli 5,2 km pikkune ning samme tuli 8 600. Stepper veel karjub :) Vastik lögane on. Kuigi mul olid naelad all, libisesin kohati ikka. Aga natuke sai ennast ikkagi liigutatud, suurem ports raamatuid Viikingisse viidud ja teine postimajja. Korra silkasime ka Portaka toidupoest ja PK-st läbi ning kepikõndisime koju tagasi. Keegi võiks mu eest kõrvitsad kuubikuteks teha ja marinaadi panna, ootab üks poolik kõrvits siin. Aga Germo juuksed sain pügatud, lõhe karpi pandud ning tuled ka pliidi alla tehtud. Ahju peaks ka ehk täna kütma, eile ei kütnud. Ja no ma ju tegelikult kibelen romaani edasi kirjutama, see lausa karjub mu järele :) Aga mis seal ikka, blogiga on ka nüüd ühel pool ja asun tegudele! Olge rõõmsad, terved ja liikuge! 11. detsember 2023. Vana-Rääma

Jaansoni rada 416. päev

Eile õhtune rajale minek lükkus sujuvalt täna hommikusse. Mõne tunni hommikul kirjastasin ja siis me läksime. Ports raamatuid läks ka taas teele. Meie suundusime peale Port Artur 2-es käimist turu kanti. Lipsasin korra Saaremaa poodi ja Rimisse ka. Kokku on täna liigutud juba 6,8 km ja 11 100 sammu, aga ma pole stepperile veel jõudnudki. Ühesõnaga rõhk on selle vastiku talve pärast langenud kodusele trennile, aga me ikka peame saama kasvõi 2-3 korral nädalas ka kepikõndima, muidu juhe jookseb kokku. Jah, üks mu järgmine raamat läks trükikotta kujundamisele ja küljendamisele. Ei julge lubada, kas ilmub sellel aastal, pigem jaanuari alguses, aga mine tea. Pole mõtet käsikirja niisama hoida, kui ta on toimetatud ja illustreeritud, sest elu kallineb iga päevaga. Aga mul on neid käsikirju nii palju, et võikisin igakuiselt uue raamatu kirjastada. Jah, enda omi. Ja kogu aeg ma ju kirjutan juurde. Võibolla ilmubki uuel aastal igakuiselt minult uus raamat ;) Aga unistamine on ilus asi. Muide, vana politseimaja on peagi ajaloo prügikastis, aktiivne lammutamine on käsil. Läksime lausa mööda ja jäädvustasime igaveseks mällu. Kunagi oli see maja meile pmst naabermaja. Aga me keerasime Vingi tänavalt alla, sealt Suur-Sepasse jne ... Mis seal ikka. Täna tuli meelde hommikul ärgates kohe kaalule minna ja pildi lisasin ka blogipostituse peatsisse. Praegu mõtlen, et kuidas ma küll jaksasin 30 aastat kahte ennast kanda? Aga jaksain ja kepikõndisin ka. Mind pigem hämmastab kuidas minust väiksemad inimesed suudavad paigal olla :) Kunagi ma teadsin, mis on väsimus, enam mitte. Viimasel ajal ma tuhisen mööda tube ringi, mitte üksnes ei tee paigaljooksu. Kevadel hakkan ka jooksmas käima, sest igasugune liikumine pigem lisab energiat juurde, ei võta. Kui tunnete väsimust ja masendust, on teil veri korrast ära, toitumine ei ole tasakaalus ja teil on krooniline vitamiinipuudus. Vot nii! Panin diagnoosi :) Liikuge! 8. detsember 2023. Vana-Rääma

Jaansoni rada 415. päev

Täna tegime ühe korraliku kepikõnni. Ja kõik, kes te raamatuid ootate, teile läksid teele. Oodake juba homme. Kepikõndisime 7,3 km ja 12 100 sammu. Rannas käisime ka. Meri on suhteliselt jääs, kuid üks tee, mille ma "Kihnu teeks" ristisin, on veel jäävaba. Aga vähemalt oli täna tuulevaikne, muidu ma poleks randa läinud. Jäist tuult ma siiski ei talu, kulmud ja silmad ei talu eelkõige. Tagasi kulgesime mööda Rannaparki muuli juurde, sealt Jahtklubi eest koju ja termomeeter kesklinna silla juures näitas kell 15.05 -6 külmakraadi. Selline talveilm on veel kuidagigi talutav ja sobib kepikõndimiseks, aga kui juba külmakraadid üle 10 lähevad siis tahaks talveunne :) Germole tegin makaronid ka valmis, rajal unistas, sulajuustu, sealiha ja kukeseentega. Ise a makarone ei söö aga seeni maitsesin küll ning paar tükki liha ka. Aga mis seal ikka. Olge terved! Minul algab nüüd kirjatööpäev. 5. detsember 2023. Vana-Rääma

Terviseblogi

Kuna ma olen peagi 1 aasta ja 4 kuud jaganud kuidas mul läheb peale maovähendusoperatsiooni siis pidevalt tuntakse huvi kuidas mul läheb, kas kaal veel langeb, kuidas tervsega lood on jne... Sestap jagan teiega, mu kallid sõbrad, terviseblogi. Ja olgu mainitud, et tänaseks olen ma 61 kg kergem. Ehk siis hommikul enne sööki kaalusin 78 kg, aga millegipärast ei tule mul hommikuti meelde kaalu pildistada, meenub alles siis kui riided juba seljas ja kõht täis söödud. Aga hea seegi, mingi mälestus. Vahepeal olin juba mures, arvates, et 1 aasta sai operatsioonist ja nüüd hakkab kaal tagasi tiksuma, no ikka päris mitu kilo tuli tagasi, suisa 5 kg, aga siis hakkas taas langema, kuigi ma pole rajale saanud juba üle nädala, aga ma liigutan ennast kodus, teen aktiivselt paigaljooksu, treenin stepperil ja rõngal. Ehk siis, lisaks tervislikule toitumisele PEAB ennast liigutama, ei ole ikka nii küll, et süües saame üksnes saledaks. Tänaseks ei ole ma ka enam diabeetik ega hüpertoonik, ei tarvita ühtegi ravimit, võtan üksnes bariaatiavitamiine ja mu tervis on korras. Muide, mõnikord kui mul on kõht rohkem tühi ja söögikord natuke lükkunud, kipun veidi suurema portsu tõstma, aga organism teab kui palju ta vajab ja pool portsust jääb nagunii söömata. Aga ma ei tarbi enam nisujahu üldse, ei söö saia ega leiba, pirukaid ka mitte, aga näiteks kohupiimakorbil saan pealmise kihi ära süüa. Tarbin palju vedelikku, vähemalt 2 liitrit päevas, nii kohvi, teed, piima, mahla kui ka vett ja puljongit. Vedelikku peab palju tarbima. Lisaks söön ma üliharva liha ja kartulat ja neid koos üldse mitte, sest raske hakkab. Aga igal hommikul tarbin ma lõhet või forelli, saiaasemel söön hommikuti viilu galetti (tatra-riisi) ja või asemel tarvitan avokaadot. Hommikusöögiks söön ka kaerahelbeputru (umbes 150 grammi), millele on keetmise ajal üksnes soola lisatud ning peale panen erinevaid marju, täna hommikul näiteks arooniaid ja pohli. Lisaks veel tass kohvi aga ma ei söö ega joo koos seega kohvi joon umbes tunnikese hiljem. Tüüpiline lõunasöök: 100 grammi tatart, peale pasteeti ja juustu, kõrval erinevad salatid. Umbes kella 16.30 ajal söön kas erinevai suppe või krevette, vahel kala. Ja ma siiski söön ka õhtul sest organism vajab, lausa küsib ning selleks on proteiinijogurt (150 grammi) ning kõrvale näiteks hapukurk, kurk, õun, pirn jne... vahepalaks söön ka puuvilju ning teen smuutit. Üldiselt tänaseks söön ma kõike, mida organism vastu võtab. Tervelt 1 aasta ei saanud ma kaerahelbeputru süüa, nüüd juba mitu kuud saan, aga vaid täisterakaerahelvestest teen putru. Organism tunneb ära mis on tervislik ja mis mitte. Juust on mu menüüs igapäevaselt, seda vajan väga. Kartul lööb seest täis ja väga raske on peale seda olla. Praetud toitu ma ei söö peaaegu üldse, võibolla korra kuus, hetkel ongi praetud maksa isu, see on ka hästi tevislik, eriti neile kellel raua puudus. Minul on kõik analüüsid täiesti korras ning selle 1,4 aasta jooksul pole ma vajanud ka B12 süsti. Kogu see kombo: tervislik toitumine, liikumine, kindlatel kellaaegadel toimtumine, tihe aga vähene toitumine, valkude, süsiveskute, kiudainete ja taomsete rasvade tarbimine on tervse edu pant. Meie oragism ei vaja kurguni täis laadimist ja mingeid ebatervislikke pastatooteid, neid ma üldse ei söö, pärast pole isegi hingamiseks ruumi. Vaadake mida te suhu pistate ja süüa võib vabalt ka õhtuti, peabki lausa, sest mittesüües saab organism shoki ja hakkab vastupidi tööle. Olen täheldanud ka seda, et noil päevil kui mul isu nigel on, suureneb kaalunumber, aga kui söön oma vajaliku koguse korralikult ära, langeb ka kaal. Ärge jumala eest näljutage, teete oam tervisele karuteene! Ehk siis -61 kg, enne operatsiooni kaalusin juba suisa 139 kg ja nüüd 78 kg. Varsti saab ehk taas õue, Germo terveneb jõudsalt aga veel köhib ja rögastab, seniks treenin kodus. Igapäevaselt liigutan ennast vähemalt 8000-10000 sammu võrra. Vähemalt. Ülejäänud on boonus. Nii, et kui sina soovid veel kaaluteemal vestelda siis muudkui küsi, olen meelsasti nõu ja jõuga toeks. Muide, enne laste sündi /20 aastasena/ kaalusin ma 68 kg, hetkel 78 kg, ega polegi suurt vahet enam. :) Olge terved! Eile käisime ka jalutamas, saunas ning õhtuks näites pedomeeter (koos koduse trenniga) üle 10000 sammu. 4. detsember 2023 Vana-Rääma

REKET. Eeden - Tom-Olaf Urb

Kui ma 25. novembril PK-s REKETI raamatuesitlusel käisin, soetasin ma Apollost ka tema raamatu, mille möödunud öösel loetud sain. Tegu on suhteliselt mahuka luuleraamatuga, õigupoolest on need laulutekstid. Ehk siis sain pikalt räppida, sest katsu sa nn räppluulet räppimata lugeda :) No minule väga meeldib see raamat, usun, et ma loen seda veel ja veel. Kindlasti kohe, sest nüüd on ta ka kodus olemas, veel eriliste raamatute riiulis, sest on pühendusega. Olen õnnelik. See raamat on nagu üks suur poees või koguni luuleromaan. Järjest lugedes saab aimu autori eluteest, mis kulgeb reisides ja mõnes erinevas riigis elades. Tema tööst, meelelahutusest ja artistielust, valust, armastusest ja pettumusest. Ülivinge raamat, no ausõna! Kahtlemata rikkaliku sõnavaraga autor ning tema luuletused on kujundlikud ja kompaktsed, nagu luuletus olema peab. Ja räpplaulusõnadena on siin ka kõik veenev. Kuigi luulet ja laulusõna kiputakse eraldi lahkama, siis mina seda siin ei teeks. Üldse ei teeks, sest mu endal luuletustele on loodud üle 50 laulu ja neist vähesed olen kirjutanud tellimuse peale, ehk siis kõik strippar Marcole loodud laulusõnad kirjutasin tellimuse peale, tema andis teema ja mina kirjutasin. Teised on ise minu sõnad leidnud ja viisi peale teinud. Pani meenutama. Ühesõnaga ma pole hetkekski kahelnud, et selle raamatu soeatsin ja kordan: REKET on parim räppar Eestis! Aitäh! Veidike RR lehelt: 2023 aastal Eesti Muusikaauhindadel Aasta hiphop/räppartisti tiitliga pärjatud reket esitleb oma verivärsket raamatut, “Eeden”. Avaldatud on enam kui 20. aasta jooksul kirja pandud laulutekste. Mõnedest on saanud hitid, mõned aga aastateks ununenud. Lisaks on skänne tööprotsessist ning fotosid, mis neid aastakümneid saatnud on, nii erakogust kui mujalt. 4. detsember 2023. Vana-Rääma

FRENCH JA KOULU TARBATUS - Indrek Hargla

Sain loetud Indrek Hargla romaani "French ja Koulu Tarbatus." Olin seda kunagi enne ka lugenud, sellel eluperioodil kui käisin ühes kesklinna raamatukaupluses kogu aeg raamatuid lugemas. Aga tunnistan, et see on esimene kirjanik Indrek Hargla teos, mille lõpuni lugesin, juba asutusest kirjaniku vastu tegin seda. Nimelt ma olen see lugeja (loen küll palju) kes ulmet ei suuda neelata. Austust kirjaniku vastu tõusis, sest mõelda välja midagi sellist .... no pole igale ühele antud, ei ole. Rikkalik sõnavara, huvitavad nimed, kohad, omanäoline käekiri jne...aga jah, kordan, ma ei suuda ulmet lugeda, veendusin selles taas. Aga siiski, Indrek Hargla on parim Eesti ulmekirjanik kahtlemata. Juba kaua aega võttis lugemine, mõnel õhtul lugesin isegi 50 lk, aga üldiselt ma eriti üle 20-30 lehekülje korraga lugeda ei suutnud, ei haara üldse. Kuigi see on kriminulli sugemetega ja ajalooline raamat, millised reeglina mulle just meeldivad. Aga, jah ... kuid ma tean, et tal on väga palju lugejaid. Igale oma. Aga kuna see on ka antud autori esimene raamat mul, mis on ka kodus olemas ja pühendusega, siis ma ei jätnud lugemist pooleli. Aga läheb eriliste raamatute riiulisse, sest on pühendusega Eks lugege ise, ma rohkem ei ütle midagi. Kopeerin vaid raamatut tutvustava teksti. „French ja Koulu Tarbatus“ on järg Indrek Hargla kultuslikule kelmiromaanile „French ja Koulu“, mis ilmus esmakordselt 2007. aastal. Romaanis on kolm rohke huumoriga doseeritud seikluslikku ja kriminaalset lugu, mis toimuvad alternatiivajaloolises Maavalla riigis, kus on peidus Euroopa kõige kangema väega maagiad ja manad. 2. detmseber 2023. Vana-Rääma