Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
reede, 8. detsember 2023
Jaansoni rada 416. päev
Eile õhtune rajale minek lükkus sujuvalt täna hommikusse. Mõne tunni hommikul kirjastasin ja siis me läksime. Ports raamatuid läks ka taas teele. Meie suundusime peale Port Artur 2-es käimist turu kanti. Lipsasin korra Saaremaa poodi ja Rimisse ka. Kokku on täna liigutud juba 6,8 km ja 11 100 sammu, aga ma pole stepperile veel jõudnudki. Ühesõnaga rõhk on selle vastiku talve pärast langenud kodusele trennile, aga me ikka peame saama kasvõi 2-3 korral nädalas ka kepikõndima, muidu juhe jookseb kokku. Jah, üks mu järgmine raamat läks trükikotta kujundamisele ja küljendamisele. Ei julge lubada, kas ilmub sellel aastal, pigem jaanuari alguses, aga mine tea. Pole mõtet käsikirja niisama hoida, kui ta on toimetatud ja illustreeritud, sest elu kallineb iga päevaga. Aga mul on neid käsikirju nii palju, et võikisin igakuiselt uue raamatu kirjastada. Jah, enda omi. Ja kogu aeg ma ju kirjutan juurde. Võibolla ilmubki uuel aastal igakuiselt minult uus raamat ;) Aga unistamine on ilus asi. Muide, vana politseimaja on peagi ajaloo prügikastis, aktiivne lammutamine on käsil. Läksime lausa mööda ja jäädvustasime igaveseks mällu. Kunagi oli see maja meile pmst naabermaja. Aga me keerasime Vingi tänavalt alla, sealt Suur-Sepasse jne ... Mis seal ikka. Täna tuli meelde hommikul ärgates kohe kaalule minna ja pildi lisasin ka blogipostituse peatsisse. Praegu mõtlen, et kuidas ma küll jaksasin 30 aastat kahte ennast kanda? Aga jaksain ja kepikõndisin ka. Mind pigem hämmastab kuidas minust väiksemad inimesed suudavad paigal olla :) Kunagi ma teadsin, mis on väsimus, enam mitte. Viimasel ajal ma tuhisen mööda tube ringi, mitte üksnes ei tee paigaljooksu. Kevadel hakkan ka jooksmas käima, sest igasugune liikumine pigem lisab energiat juurde, ei võta. Kui tunnete väsimust ja masendust, on teil veri korrast ära, toitumine ei ole tasakaalus ja teil on krooniline vitamiinipuudus. Vot nii! Panin diagnoosi :) Liikuge! 8. detsember 2023. Vana-Rääma
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar