Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"
kolmapäev, 20. detsember 2023
Jaansoni rada 419. päev
Täna on nii mõnusalt kevadine ilm, käisime rajal taas kepikõndimas. Algul liikusime postimajja, seega oodake raamatuid, läksid teele, mine tea, ehk jõuavad veel jõuluks kohale. Siis lipsasime poest ka läbi ning tõime piima koju ja liikusime Kuldse Kodu kanti ning lipsasime ka Ülejõe Selverisse korra sisse, ühte tuttavat ei olnud tööl aga teine oli, niisiis. Kokku kepikõndisime 8,3 km ja üle 14 000 sammu.. Rääma pargis vulises oja ja kevade tunne tuli ning Kuldse Kodu juures olid kevadveed valla. Unistada ju võib, onju ;) Mõnus on mõelda, et juba lähevad päevad kuke sammu võrra pikemaks ja kevad ei ole enam mägede taga, kohe peale seda külma perioodi ta tuleb. Ootan. Seniks trotsin talve ja võimaluse korral üritame ikka kepikõndida. Mul on ju hull loomeperiood ja, nagu alati siis, on režiim totaalselt sassis, sest ma olen öine kirjutaja. Aga kohe varsti viirutan romaanile punkti, siis hingan natuke ja jaanuarist plaanis teist raamatut võiduka lõpuni kirjutada. Tegelikult aja peale ei kirjutata raamatut, see ei ole õige, pastakast ju välja ei ime, aga mul olid asjad venima jäänud ja nii ma otsustasin, sest kaaluraamat tahab kevadel ilmavalgust näha. Ja ükski raamat kirjutamise koolitus ei ole õige, eriti veel aja peale. No ei, ei ei. Mingi distsipliin võiks olla aga kuu ajaga aja peale sa raamatut ei kirjuta, see tõesti võrdub pasakast raamatu välja imemisena. Ma antud romaani kirjutan aastaid, vahepeal seisab ja seedib ja siis pikalt kaalun kuidas ja kuhu edasi minna. Alati nii. Ilukirjanduslikku teost kirjutada ei ole antud igale ühele, on vaid väljavalitutele nii et jääme ikka oma liistude juurde. See on anne. Tean millest räägin. Ma ei ole eriti andekas inimene, aga kirjutanud olen lapsest saati ja see on üks mu tugevamaid külgi, võrreldes tehnikaga, mis võrdub mul nulliga. Aga nüüd kaldusin teemast kõrvale, lihtsalt viimasel ajal on paar inimest kurtnud, et pidavat mingi raamatu kirjutamise õpetamine käima, millesse kellelgi usku pole. Teate, kui tuleb tunne siis kirjutage, aga raha eest mingit koolitust ma küll ei soovita, ausõna. Mina pole küll mingit koolitust saanud aga ometi olen juba ilmutanud 36 raamatut. Aga mis seal ikka, kõik liikuma, sest liikumine on tevise edu pant! Olge rõõmsad :) Ja aitäh jõulukinkide ja kaartide eest! 20. detsember 2023. Vana-Rääma class="separator" style="clear: both;">
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar