Germo 28, juhuuu!

Minu kallis Päikesepoiss sai eile juba 28. aastaseks, juhuu! Eile oli ka Pärnus suisa suvi, istusime aias ja grillisime, tähistasime Germo sünnipäeva ning õhtul jõudsime veel kalli sõbranna mehe Ülari juubelile. 2 ühes! Germo eest ütlen tänusõnad teile: Urmas, Maarja, Ave, Eve, Maris, Ülar, Ruth, Reet ja kogu Ülari juubeli seltskonnale, te olite ääretult sõbralikud ja armsad, aitäh! Ja loomulkult lisan ka jäädvistused oma elulooraamatusse. Armastan!

4. oktoober. 2020.a. Vana-Rääma

Oktoobrikuu "Müstilised lood" on ilmunud

Jah, õhtul potsatas ka ajakiri "Müstilised lood" mu postkasti. Selles numbris soovitan enda sisse vaadata. Kuidas ja miks? Loe. Kui ka sinul on mulle mõni müstiline lugu rääkida või arvad et sinust saaks just sellesse ajakirja põneva loo, võta minuga ühendust juba täna. Aitäh!

30. september. 2020.a. Vana-Rääma

Ajakiri "Saatus & Saladused" on ilmunud

Sellesse (oktoobrikuu) numbrisse saatsin Sulev Võrno luuletused. Aitäh! Sulev, sa võiksid oma luuleraamatu peale mõtlema hakata :) Kui ka sina soovid, et su luule ilmuks selles ajakirjas (juba novembri numbris), võta minuga ühendust juba täna. Aitäh!

29. september. 2020.a. Vana-Rääma

Nautisime suve

Patt on mitte suve nautida, kui see kestab veel septembri lõpus. Meie nautisime. Täiega! Grillisime ja nautisime värsket aiaõhku, ma korjasin salveid ja ebaküdooniaid, aga nendega tegelen homme sest õhtul koju jõudes, ootas meid suur üllatus ukse taga - hiigelseened! Õhtuvalguses ei näegi korralikult tuvastada, vist on võiseened või siis kreemriisikad. Kaldun arvama et võiseened. Siirad ja pirakad tänud, hea hing! Ega ma ei teagi kellele tänu võlgnen, aga see keegi peab teadma kuidas ma seeni armastan ja seda igas mõttes. Mulle meeldib seeni otsida, leida, korjata, puhastada, sisse teha ja süüa. Olen üks suur seenehoolik! :) Armastan! Isegi lühikeste varrukatega pluusiga oli õues palav, poolpüksid käärisin ka üles. Trimmerdamine võttis naha higiseks. Ja pärast maitses kanašašlõkk imehästi. Ja õunad, ja ebaküdoonia ja ... Mis ma siin ikka lobisen, pildid tuleb blogisse jäädvustada ja seened purki panna. Keevad veel. Mitte pildid, seened ikka. :)

Mina olen õnnelik, olge teie ka! Aitäh!

26. september. 2020.a. Vana-Rääma

Armas päev kalli Kaie juures

Kallis Kaie, jätkuvat õnne ja tugevat tervist minu ja Germo poolt!

Oli üks armas päev!

24.september. 2020.a. Vana-Rääma

Käisime Lavassaares laadal

Väliharf

 

 Täna on suisa suveilm, mis soosib ka laatade pidamist, vähemalt Pärnus ja Pärnumaal. Meie võtsime ette teekonna Lavasaare alevikku, kus toimus päris mahukas laat. Väliharfi sai ka veidi aega nauditud. Mõnus!

 Ka mõnda tuttavat sai kohatud, ikkagi kunagine kodualev, nostalgia. Ja meie kunagisel koduaknal ilutseb suur silt MÜÜA! 

 Minu lemmikuks on vanavara, nii just sellest mõned pildid ka jäädvustasin. Aga kauplejaid oli meeletult ja üleüldse oli rahvast ikka murdu. Imekenas alevis ei olnud eriti parkimiskohtigi autole, aga saime hakkama. 

 Mõnus nostalgia on hinges, aitäh korraldajatele! 

 Mõned jäädvustused ka:

...

...

Germo ikka ka

...

...

...

20. september. 2020.a.

Vana-Rääma

On kaunid hetked alateadvuses ju tallel ...

 

 On kaunid hetked alateadvuses ju tallel ...

Veel tunnen sirelite magusmeelast hurma

mis sest et kevad sulges ammu juba uksed

et sügis laotab maale kirgast tuleturma

et suve südamest on kuulda veel vaid tukset ...

Näen kuidas laineharju lõikab lohesurfar

kuis seemneid maha külvab elatanud memme

ja keset viljapõldu kilkab ringi hullab

mu käharpäine sinisilmne väike emme

Veel tunnen ninasõõrmeis kodusaia lõhnu

see aurab laual kuldpruun võiga võõbatud

näen memme kortsukäsi soonilisi kõhnu

ja taadi kasukat mis võitund trööbatud

Kui saatus tahab näitab sulle minevikku

nii selgelt nagu oleks juhtunud kõik alles

võid silmad sulgeda võid meenut pimesikku

on kaunid hetked alateadvuses ju tallel 

14. september. 2020.a.

Vana-Rääma

Las tuhmub aeg ...

Las tuhmub aeg ...

 / Vanavanemate päevaks/ 

 Ma seisan õues 

seitsme tuule süles 

kus laternaks on 

sügisene kuu

 Ja näen kuis keset

videvikku üles

on oksi sirutamas 

habras elupuu ... .

 Las tuhmub aeg 

las lõuend koltub halliks 

ei miski takista meid

 rada astumast

 See maa kus sündisid

 peaks jääma ikka kalliks

ka siis kui kodumaid 

sul tänaseks on kaks . 

Hetk kujutle kuis 

niiskes kasteheinas 

sa paljajalu ringi

 kõndisid

Kuis sügiseti

maarjakase leinast

 su huulil uued 

värsid sündisid .

Ja kuidas vanaema

kortsus pale

 su lapsesilmi

hellalt säratas 

Ning taadi kämmal

 karune ja kare

sind öisest unest

 üles äratas .

 Ma seisan õues

seitsme tuule süles

kus laternaks on

sügisene kuu

Ja näen kuis keset 

videvikku üles

 Sa suunad peod

on naerul sinu suu . 

13. september 2020.a.

 Vana-Rääma