/ Vanavanemate päevaks/
Ma seisan õues
seitsme tuule süles
kus laternaks on
sügisene kuu
Ja näen kuis keset
videvikku üles
on oksi sirutamas
habras elupuu ...
.
Las tuhmub aeg
las lõuend koltub halliks
ei miski takista meid
rada astumast
See maa kus sündisid
peaks jääma ikka kalliks
ka siis kui kodumaid
sul
tänaseks on kaks
.
Hetk kujutle kuis
niiskes kasteheinas
sa paljajalu
ringi
kõndisid
Kuis sügiseti
maarjakase
leinast
su huulil uued
värsid sündisid
.
Ja kuidas vanaema
kortsus pale
su lapsesilmi
hellalt säratas
Ning taadi kämmal
karune ja kare
sind öisest unest
üles äratas
.
Ma seisan õues
seitsme tuule süles
kus laternaks on
sügisene kuu
Ja näen kuis keset
videvikku üles
Sa suunad peod
on naerul sinu suu
.
13. september 2020.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar