reede, 24. aprill 2020

Jaansoni rada 176. päev


 Ave, sul oli õigus, ka õhtul saab rajale minna!
Oleme hoogu sattunud, no mina olen igatahes rütmi tagasi saanud ja lausa kisub rajale. Nii ilus õhtu ka, kuigi veidi tuuline. Aga sain kauneid fotojäädvustusi ka.

 Täna kepikõndisime 6 km. Väike väss tuli peale ja istuda ei saanud, pingid on värskelt värvitud. Ja rada oli taas rahvast tulvil. Mine mis kellast tahad, ikka rahvas liigub, mis on ju hea. Aga ma olen juba üle 3 aasta rajal käinud, kuid nii palju rahvast, kui viimasel kolmel päeval, pole ma näinudki. Tore, kui inimesed ennast liigutavad!

 Istuma saime alles peale 5 km. Venitasin siis natuke jalgu, sest hüppeliigesed jäid kangeks. Pärast oli jälle kõik korras. Uhh, ma naudin sajaga!

 Viimasel ajal tundub rada kuidagi kitsavõitu, no osad, kes pundiga tulevad (pole vahet kas jalgratastega või ruladega või joostes või... ) võiks ikka haneritta võtta, nagu meie Germoga teeme. Ja ratturid võiks ka signaali anda, oleks ohutum. Osad annavad, just alalised sõitjad. Aga muidu on kõik kena, tõeliselt mõnus lõõgastus! Minge ka!

minek

1 km läbitud ...
tuulispea...


2 km läbitud ...

meil Pärnus on ka mäed :)
Fotod:
3 km läbitud
Germo
silda viskasime :) 
need vaated on lihtsalt lummavad! 

no lihtsalt niiiiiiiiii võrratu!
jaajaa, meil oli kaaslane ka :)


24. aprill. 2020.a.
Vana-Rääma

KEVAD SAABUB SÜGISEL - Mart Kadastik


 Öösel sain loetud Mart Kadastiku romaani "Kevad saabub sügisel."
Jätkuvalt fännan ma Kadastiku loomingut. Ja ma ei teagi juba mitmes raamat see on, mille tema omadest läbi lugenud olen, aga loen kindlasti veel. Väga loetav käekiri minu jaoks.

 Kadastiku raamatud on väga eluterved, õigemini elutruud.
Selle romaani peategelasteks on ajakirjanik, arst, laulja ja ärimees. Mis neid ühendab? Või ei ühenda?
Väga põnevalt kirja pandud. Mina nautisin.

 Eriti meeldis  vanema mehe ja noore, jumalauskseks pööranud naise dialoog.
Kadastiku romaanides on kõike; sündi, seksi ja ja surma jne... Kas on siin ka midagi, mis mulle ei sobinud? On. Kõik ei saagi kõigile sobida. See lehekülgede kaupa kirjeldatud prostituutide elu hakkas vastu, tüütas ja väsitas, aga kõik muu oli vägagi loetav.

 Igal juhul soovitan lugeda!

24. aprill. 2020.a.
Vana-Rääma

Rahva Raamatu lehelt:
RAAMAT

KEVAD SAABUB SÜGISEL

Autor: MART KADASTIK
 5 Google +0  0 Share0
Selle romaani peategelased – ajakirjanik, ärimees, arst ja laulja – avastavad, et keskeakriisile ei järgne sugugi rahulik enese taasleidmine. Raha, karjäär ja tuntus on nende meeste jaoks kaotanud oma tähenduse ja väärtuse. Üha enam hakkavad nad hindama naiste lähedust. Nad mõistavad, et hinge on võimalik jagada ainult vastassugupoolega ning et suhe naistega on mehelikkuse ainsaks mõõdupuuks. Ent kuidas uuele olukorrale kohandada oma ego ootusi ja vajadusi, kui kehaline kihk iga päevaga aina nõrgeneb? Kuidas mitte muutuda naeruväärselt kilavsilmseks endast aastakümneid nooremaid neide kohates? Mehed üritavad ennast üles leida lapsepõlve mälupiltidest, unenägudest ja fantaasiatest. Selguse asemel suureneb segadus, sest kujutelmad ja tegelikkus lähevad lootusetult sassi – väljamõeldis hakkab reaalsust kontrollima. Mart Kadastiku esikromaani Kevad saabub sügisel tegevus katkeb 2013. aasta kevadel. Ootamatute siksakkidega lood vanemate meeste suhetest naistega pakuvad eelmiste aastakümnete olustiku äratundmisrõõmu, halastamatut eneseirooniat ja groteskseid puänte.

Täna ilmunud "Nelli Teatajas"


 Mida sina teeksid, kui sinu kodutee suletakse?
Jana Valge on elanud Vaabina külas 13 aastat ja nüüd kolisid talle uued naabrid, ostsid vana koolimaja. Algul lubasid, et ei sulge ainukest teed, mis viib kunstnik Jana Valge hoovi, aga oma lubadust nad ei täitnud. Jana peab nüüd oma 5 lapsega hoovist välja pääsemiseks aeda kergitama või...
 Aga mis saab siis, kui pere peaks vajama operatiivteenuseid? Kus ja kas on lahendus?
Ootan Antsla vallalt vastust.

 Lähemalt loe "Nelli Teatajast!"
foto: Jana Valge
foto: Jana Valge
sellised lood ...

24. aprill. 2020.a.
Vana-Rääma

neljapäev, 23. aprill 2020

Jaansoni rada 175. päev


 Kui sa oled pool hommikut 6 arvutilehekülge romaani valmis mõelnud j kirja pannud ning üht koma teist istuvat tööd veel teinud, see lausa ajab sind ennast liigutama. Lisaks on imeline kevad kohal, lausa patt on kodus istuda. Nii me Germoga täna 8 km kepikõndisimegi.

 Ja täna oli veel rohkem rahvast rajal kui eile. Lausa kitsas oli liigelda ning istuma õnnestus saada peale 6 km kepikõndi alles, sest polnud lihtsalt kohta ning maha veel istuda ei julge. Aga palav hakkas küll fliisis, kuid üleriideid ma siiski veel ära võtta ei raatsi ja kaela kaitsen ka õhukese salliga kevadtuulte eest. Nahk läheb ju higiseks ja mul on suhteliselt õrn kael. Germol ka.

 Eile õhtul tegid põlved mulle veidi liiga, korra juba mõtlesin neid tinktuuritada aga mõtteks jäigi. Tean juba ammusest ajast et valu vastu aitab liikumine, sestap kibelesin ka juba täna rajale, ehk näis mis õhtu toob, mul tinktuure jagub, aga meeletult hea tunne on peale pikki kilomeetreid, selline vabanemise tunne.

 Mis seal ikka, lasen fotodel kõnelda ja asun varsti taas kirjatööd tegema. Paistab et inspiratsiooni jagub, ehk jõuab isegi üks mu poolikutest romaanidest sellel aastal kaante vahele.

 Olge terved!

Fotod:
Germo ja müstiline puu
4 km läbitud ...
vallatu kurv
 3 km läbitud
Germo
elus
2 km läbitud ...
1 km läbitud ...
minek


23. aprill. 2020.a.
Vana-Rääma

kolmapäev, 22. aprill 2020

Jaansoni rada 174.päev


 Lihtsalt fantastiline päev!
Blogin ära ja lähen grillima, suur kevad käes ju.
Kaks nädalat tagasi käisime viimati rajal. Germo suutis vahepeal kaelaradikuliidi saada ja lisaks tekkis kõrvalesta alla jõhker ateroom, sestap olime sunnitud kodus passima. Mõne päeva eest olin aga ise nagu vatist, aga täna hommikul tundsin et tuleb minna, läksimegi.
  Väga palju rahvast on rajal, nii sportijaid, jalutajaid kui ka pingil peesitajaid ja kahjuks ka palju neid kes on pingid hõivanud alko tarbimise jaoks. Kõik raja ääres olevad pingid olid rahvast tulvil. Aga eks ilus ilm kutsub. Nagu meidki. Ja mina pole kohtumõistja.

 Enesetunne on ülihea. Läbisime 6,3 km ja oleks ka rohkem tahtnud, aga korraga palju pole kasulik, kui oled paar nädalat minimaalselt liikunud. Eks nüüd lähevad ilmad ka ilusamaks, saab ennast rohkem liigutama hakata, kuigi just nüüd tuli inspiratsioon peale ja ma kirjutan kolme romaani korraga. Oh seda inspiratsiooni! Vajub nagu lumelaviin peale!

 Aa mis seal ikka, las fotod kõnelda. Kuigi järjekord on täna totaalselt sassis, ei teagi kuidas need üldse arvutisse sain, no laen viimasel ajal mälukaardilt, sest muu süsteem ei tööta taas. Aga olemas need on.

 Olge terved ja liikuge!
3 km läbitud

...
niisiis

päike on nii erakordselt ere...
päike
1 km läbitud
...
...


22. aprill. 2020.a.
Vana-Rääma

esmaspäev, 20. aprill 2020

KRIMI-EESTI - Margo Vaino, Juhani Tamminen


 Vahelduseks ilukirjandusele lugesin läbi tõsielu ainetel kirjutatud krimiraamatu "Krimi-Eesti," mille on Kanl 2 vändatud saate "Krimi" ainetel raamatuks teostanud Margo Vaino ja Juhani Tamminen. Muidugi sisaldab raamat veel palju enamat, ka seda, kuidas autorid raamatut kirjutades enda elu ohtu seadsid.

 Siis on paljastatud palju räpaseid tõdesid, mis tegelikult toimub nii Eestis, kui mujal. Autorid jagasid asja uurides ennast Eesti ja Soome vahet. Käisid ära ka räpases Mikkeli vanglas, kus 2 eestlasest meest valesüüdistuse eest istusid.

 Lisaks paljastatakse inkassofirmade telgitaguseid ning raamat sisaldab ka pandimajadega seotud lugusid. Kõneleb tankistidest, arvevabrikust, kelmide mängudest, lapsevargusest, vale-viagarast ja paljust muust. Loe ise!

 See on laenuks saadud raamat, sestap mina seda välja ei laena. Ehk leiad raamatukogust!

 Karm raamat!

Rahva Raamatu lehelt:RAAMAT

KRIMI-EESTI

Autor: MARGO VAINO
 0 Google +0  0 Share0
Kahe juhtiva krimireporteri Juhani Tammineni ja Margo Vaino vahetud kogemused kokkupuudetest seaduse vastaspoolega. Võlgade sissenõudmine - vahendeid valimata! Kuidas lavastada vägistamist? Pandimajade salaelu.

Ajakirjanikud toovad lugejateni värvikad kirjeldusi isiklikult läbielatust - alates inimkaubandusest ja lõpetades majanduskuritegevusega.
Kanal 2 tõsi saade “Krimi”

20. aprill. 2020.a.
Vana-Rääma

VIIMANE LAEV - Aliis Jõe


 Tõsiselt hea raamat! Vapustav!
Öösel sain loetud Aliis Jõe romaani "Viimane laev." Tegin paar päeva lugemispausi, kuigi kange tahtmine oli kogu aeg lugeda. Aga paar hommikut tagasi tõusin punase silmaga (veresooned lõhkenud) ja pidin ennast korrale kutsuma. No tõesti, tõesti, vapustavalt hea romaan!

 Üksikema Aliis otsustab õe ameti Eestis maha panna ja  suunduda Rootsi koristajaks, sest tema poeg Matu õpib ülikoolis arstiks ning kogu elu üksinda last kasvatanud ema tahab poega toetada. Aliis, inimene, kes pole üldse enda peale mõelnud, jagab oma elu töö ja kodu vahet, avastab et ta garderoobis on vaid aastakümneid kantud riided. Nii ta pakib oma riidenutsu kokku, paneb selga vana viledaks kulunud mantli ja asub teele. Naine, kes pole iial ei laevaga sõitunud ega lennanud.
 Laeval juhtub midagi. Aliis suudab päästa Prantsusmaale suunduva miljonäri elu ja jõuab Rootsi asemel Prantsusmaale. Kes on see põdur, kuid rikas vanamees, kes naise endaga veab. Jah veab, sest ela Aliisile eriti sõnaõigust ei anta. Mis saab edasi? No lugege, soovitan väga! Tohutult hea raamat!

 Romaanil on ilmunud ka järg, mille kindlasti endale soetan, sest esimene osa lõppeb väga põnevalt ja kutsub edasi lugema. Lisaks pidavat veel kolmas osa ka ilmuma, ehk siis on tegu triloogiaga.

"Viimane laev" on küll tõsine raamat kuid kirja pandud huumorivõtmes ja paelub väga. Küll on autoril hea käekiri! Oehh!

 Ei tahagi rohkem reeta, lugege ise!

Nüüd väike tutvustus Rahva Raamatu lehelt:RAAMAT

VIIMANE LAEV

Autor: ALIIS JÕE
 5 Google +0  0 Share0
Üksikemana poja ülikooliküpseks kasvatanud Aliis otsustab vahetada hooldushaigla õe ameti koristajakoha vastu Rootsis, et nii oma lapse arstiõpinguid toetada. Aastaid kitsastes oludes virelenud Aliis on ammu kaotanud usu, et elu talle põnevust ja armastust võiks pakkuda. Kuid laevasõit sihtkohta osutub ootamatult seiklusrikkaks. Kui luksusliku restorani klient kalaluu alla neelab ja teda lämbumisoht ähvardab, suudab üksnes Aliisi kiire ja otsustav sekkumine vana mehe surmasuust päästa. Pööraselt rikas ja mõistatuslik vanahärra kutsub Aliisi oma erihooldajaks ning Rootsi haigla asemel satub naine tööle Prantsusmaa villasse. Üle pikkade aastate on tal aega vaadata tagasi lapsepõlve, mil ta kasvas üles väikeses alevikus, ning otsida lepitust oma vanematega, kas või mõtetes. Samal ajal püüab Aliisi poeg Mathias toime tulla iseseisva eluga Tartus ja üha enam vaevavad teda küsimused oma isa ja vanavanemate kohta, kellest ema talle pea midagi rääkinud pole.
Viimane laev” on eluterve huumoriga kirjutatud südamlik lugu naisest, kes avastab üllatuslikult, et küps iga võib olla mitmes mõttes märksa värvikirevam kui noorus. Raamatule on oodata järge.


20. aprill. 2020.a.
Vana-Rääma