Minge õige kukeseenele! :) Täna oli siis lõpuks see õnnelik päev, mil me saime taas rajale, sest Germo tundis ka ennast hästi ning möödunud öösel ta enam ei köhinudki ega jooksnud nina nuuskama. Temal siis olid ka nohu ja köha, lisaks olematule häälele, aga palavikku ei olnud meil kummalgi, minul ka nohu ega köha mitte. Aga üle 3,5 aasta olime haiged, vist olime mingi viiruse endale külge pookinud. Kummaline, me ju ei põe külmetushaigusi. Aga 9 aasta jooksul on see teine kord, sest kolme ja poole aasta taha jääb ka meil koroona põdemine, mille tõime Tallinnast keemiaosakonnast kaasa. Täna läbisime 7 km, aga ilma keppideta, sest plaan oligi minna kukeseenele. Ja saime, sest need pisikesed on isegi söödavad, suured kukekad mulle ei maitse, õigupoolest neil polegi erilist maitset, kummist iludused vaid. Aga ma olen pöörane korilane (ei korise) ja just seente korjamise suhtes. Jah, see sõna korilane seostub mul korisemisega ja seda juba lapsest saati. Kukeseeni leidsime kohast, kus neid enne olnud pole, aga seal, kus neid alati olnud on, ei olnud täna. Ka ei ole puravikke, ega lamba- ning võitatikuid, mis on mu lemmikud. Kahju. Aga nüüd kripeldab, tahaks maale. Ehk järgmisel nädalal, sest kui seeneaeg algab siis mina vaikselt kohal istuda ei suuda. Homme on ju Pärnus Rääma silla avamine ja üritusi tuleb järjest, praegu pole aega maale minna, lisaks on ikka väga külm ka. Aga lava on juba kesklinna poolses osas püsti, suht silla juures kohe. Enega juhtusime rajal kokku ja tema näitaski kus lava asub, jäädvustasin. Aitäh! Mõnus pisike jalutuskäik ja avamine on kell 14.00 ning pärast avamist saame juba üle uue silla koju jalutada, kui jalutame, sest siis jagub neid üritusi terveks päevaks. Eks näis. 20. juuni 2025. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar