Mul on vist Port Artur 1-s juba sissekirjutus, muudkui liigun seal. Aga väga armas, et raamatud nii ruttu kohale jõuavad. Eile posti pandud saadetised on täna juba käes. Tänaseid võite homme juba oodata. Algul liikusimegi Portakasse ja sealt kodurajooni tagasi, mööda Vana-Räämat Rohelisse, sealt Ojja, Liblikasse, edasi Jaansoni rajale, piilusime ka korraks sillakoridori ja suundusime koju. Teekonna pikkuseks tuli uhked 8 km ning 13 000 sammu. Ilm on nii imeline. Unustasin kesklinna silla juures vaadata kui palju soojakraade on, aga on. Ilma mütsita ja kindata oli rajal paras olla. Usun, et mingi 8 sooja on ikka, eile oli veidi jahedam ja näitas 6 kraadi. Imeliselt soe november ja päike pimestas ka silmi. Hinged on vast rahul. Nii helget ja selget hingedepäeva ei mäletagi. Süütasin köögis küünlad, mõtlen lähedastele, kes on nüüd Inglid. Neid on omajagu ... Ja loomulikult mõtlen ma ka teile, mu kallis pere ja mu head ja kallid sõbrad. Olge kõik hoitud! Ja liikuge, liikuge, liikuge, sest tervenemine algas peast ning aju juhib kogu seda protsessi, ka liikumist. Eelekõige õiges suunas mõtlemist. Nüüd on energiat nii palju, et sukeldun käsikirja. Kui te minuga telefonitsi ühendust ei saa, siis ei saagi. Olen lainel. Armastan! 2. november 2023. Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar