Jaansoni rada 408. päev

Nonii, raamatutakso MarGer on kodus tagasi. Täna alustasime kepikõndimist mööda ranna äärt, seda igas mõttes, olgu tegu kas jõeranna või mererannaga, mõlemaga. Ehk siis liikusime üle silla ja hoidsime kohe Jahtklubi poole. Kokku läbisime 8,8 km ja 14 500 sammu. Mõnus ilm on, 2 soojakraadi näitas kesklinna silla juures nii minnes, kui tulles. Liikusime POKO ja Surfiklubi juurde välja, käisime üleval seenel ka tiiru, sealt saab head fotod. Tulime Kuursaali eest läbi, käisime Raimondile tere ütlemas, viisime raamatupaki Mere puiesteele ja mööda sama puiesteed suundusime Tallinna väravate alla, sealt mööda Rüütli tänavat Port Artur 2 postimajja, sealt PK-sse ja koju tagasi. Raamatuports läks jälle teele. Veel on viia, aga ma ei taha Germo kotti liiga raskeks ajada, seega jupphaaval tarin neid laiali. Tänud mõistmast! Nii mõnus on olla. Ma ei tea kas ma kunagi väsimust ka veel tunda saan. Ei tea ammu misasi see on. Ei väsi lihtsalt, energiat on nii palju, et liigutaks mägesid paigast :) Selline päeva esimene pool meil siis, nüüd tuleb tuli pliidi alla teha ja natuke vaaritada. Germo tellis kartulaid. Ma ise söön kartulat ja liha üliharva, liha peaaegu üldse mitte ja vast umbes 2 kartulat nädalas. No ei taha mu organism neid. Päev algab kaerahelbepudruga, millesse on lisatud üksnes soola ning söön üksnes täisterakaerahelbeid. Sinna peale panen mustikaid, kõrvale sõõn tatra-riisi galeti, millele panen või asemel avokaadot ja lõhe. Lõunaks söön tavaliselt (pisikesest pakikesest veerand) tatart, millele lisan veidike pasteeti ja juustu, kõrvale salatit jnejne... ja ma olen suutnud oma analüüsid nii korras hoida, et pole kordagi selle 1 aasta ja 3 kuu jooksul (täna saigi 1 aasta ja 3 kuud operatsioonist) pidanud B12 süsti saama. Liikumine ja õige toitumine hoiavad vere korras. Ja ma söön ja joon eraldi, pool tundi on söögi ja joogi vahe vähemalt. Kaalulangemine on ära langenud, juba mitu kuud ei lähe grammigi alla, paar kilo kõigub. Võtsin alla 60 kg, ehk käisin 79 kg peal ära, nüüd 3 kg raadiuses kaal kõigub. Las ta siis kõigub, õhtuti kaalun rohkem ja hommikuti mitu kg vähem. Pole kordagi kahetsenud, et selle teekonna ette võtsin, sest panin juba enne operatsiooni prioriteedid paika ja kordan: ma ei käinud iluoperatsioonil, mu tervis nõudis seda. Tahaks ikka elada ja elu nautida ja seda ma ka teen. Olen õnnelik. Minu elus on kõige ilusam periood üldse praegu. Kõik on paika loksunud, mu ellu on jäänud inimesed, kes minust hoolivad ja ka Germole väga toeks on. Lisaks on mul vapustavalt äge suguselts, kellest nii mõnegagi tutvusin alles hiljuti armsa Arkadi suurel juubelil. Olen tohutult tänulik saatusele pere suurenemise eest, aitäh! :) Ükskord blogin ka juubelist, aga enne sooviksin neid üldfotosid ja asju, saaks kenasti blogisse jäädvustada. Meie Germoga kulgeme ikka omi radupidi, vabal päeval liigume rajal ja teeme seda, mis hingele hea. Olen tänaseks saanud oma elu sellesse staadiumisse, kus töö ja hobi astuvad ühte sammu ja see lisab positiivsust, see õpetab maailma nägema värvides ja nii erksates, et ... Aitäh, Univetsum! Aitäh, Sõbrad! Aitäh, Sugulased! Ja aitäh, mu kallis pere! 15. november 2023. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">