Mis sest et koju jõudes olime nagu riietega koos ujumast tulnud. See peenike seenevihm oskab väga hästi läbi riiete pugeda. Jah, just, arvasite õigesti, jõudsime rajalt. 4,3 km oli tänane teekond pikk. Kuna vaja oli suure raamatulaadungiga postimajaj minna siis kepikõndisimegi taas kesklinna piires, tegelikult võin täitsa öelda et meie kodu ongi kesklinna piirkonnas, sest maaliini bussijaama on meie kodust täpselt 1 km ja Jahtklubisse ka sama. Elu kesklinnas on armas. Käisime ka Pärnu sadamakail, kuskohast olen kunagi parvlaevaga ka Kihnus käinud, enam kahjuks seda võimalust ei ole. Samal ajal seisis seal parvlaev REET, tehti mingeid elektritöid. Nägin ühte tuttavat. Mina, va pime, ei tundnud kohe äragi. Vallikäärus kondasime ka. Mõnus sügisene ja inimtühi linn, peaaegu, sest jalutajaid ikka jagus. Rüütli tänaval nägime (vist) armsa Melani Pardi nimelist tuvikest, kuigi ma pole selles päris kindel. Üldiselt ma armastan sellist sügist, ei ole veel külma ega lund, ikka pärissügis. Tihtilugu algab meil peale suve kohe talv aga sellel aastal on sügis ja sügisene (novembrikuu) Pärnu on kuidagi eriti armas ja kodune. See kaamos ei mõju üldse halvesti sest minu jaoks teda polekski nagu olemas. Tegelen asjadega mis mulle meeldivad ja olen õnnelik ja terve. Ole sinagi õnnelik ja terve! 19. november. 2021.a. Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar