Viik

    VIIK

Jah, vahel siis, kui maailm jookseb liiva,
ma jaanalinnu kombel peidan pea
Mis sest et üleeilne jooksis kiiva
ja ülehomseid lihtsalt ma ei tea

Koob kuumahurma taeva nõeljas kämmal,
ma visklen, võbelen ja olen poolik
Ei ole vahet, sünnib mul kas vemmal,
ma olen iseennast maha kandnud noorik

Kui aeg kord hallad heidab heinamaale
ja kulgemise karikas saab triiki
Siis tagasi ma mõtlen eluloole
ja usun, või siis loodan-jäime viiki(?)


29. juuli. 2018.a.
Vana-Rääma

PATUGA POOLEKS- Ivi Soomre

 Mõtlesin, et lõppeks on kaua oodatud suvine lugemispaus kätte jõudnud, aga kus sa sellega. Juba paar ööd tagasi lugesin ühe jutiga läbi Ivi Soomre lühiromaani, just lühiromaan see on, ei ole novell. Guugeldasin ja avastasin, et seda raamatut ei ole poodides müügil, eeldan, et selle saab endale soetada vaid autorilt, kuid ma ei ole päris kindel. Minule Ivi kinkis selle ja ma võin soovijale lugemiseks laenata, kuigi ega ma just pühendustega raamatuid eriti oma koduraamatukogust välja laenutada ei taha, sest need on erilised, ehivad eriliste raamatute riiulileid. Ja mul on juba arvestus sassis kui palju mul neid on, no alla 300 veel kindlasti.

 Mis on selle lühiromaani plussiks? Kuna tegu on eaka inimese poolt kirja pandud raamatuga (Ivi saab augustis 83 astaseks) siis on väga põnev lugeda meie vanaemade ja vanavanemade minevikust, ajast, kus meid ennast polnud veel olemaski. Sellest tänapäeval enam väga palju ei kirjutata, ent ometigi ei tohiks me unustada oma eellaste kombeid ja elu. See on etnograafiline lühiromaan. Päriselt.

 Raamat kõneleb preestri sohilapsest Ottost, kelle kohta sosistati igasuguseid legende. Vanasti sattus  lapsega üksikema rahva põlu alla, tema peale näitas kogu küla näpuga ja mõnes mõttes olid nii sohilaps kui ema hukule määratud. Minu jaoks oli see põnev lugemine, sest olen vanavanemate ajaga mingil määral kursis, sest lapsena olin ma suhteliselt vanavanaema laps ja just tema lahkumine pilvepiirile pani mind luuletama, olles ise vaid 4 aastane. Aga rohkem ma ei reeda, kes tahab-saab seda raamatut ise lugeda.

 Raamatu miinuseks on see, et see on natuke ülekäe tehtud. Jah, andeka Pärnu poetessi ja kunstniku Luule Luuse illustratsioonidel on raamatus tähtis osa, need on imelised, aga kahjuks on raamat toimetamata. Tähevigu ma küll ei näinud, aga keelekasutus on kange ja sõnaseade väga sassis, ent ometigi ei seganud see mul raamatu lugemist. Loodan, et autor annab oma käsikirjad edaspidi toimetaja kätte. Mina nautisin.

 Aitäh, hea Ivi!

29. juuli. 2018.a.
Vana-Rääma

Fantastiline Lamba Vest Terminaatoriga

 Naudin sajaga suve, ehk mind ei tapa see kuumus, pigem võimaldavad fantastilised suveilmad võtta osa paljudest üritustest ja sündmustest. Muidugi võimaldavad seda ka sõbrad, sest omal mul enam autot ei ole ja load on ka aegunud, aga paraku ilma autota igale poole, kuhu tahaks, ei jõua. Eilse Lamba Vestile mineku eest võlgnen tänusõnad armsale Reelika Soometsale, tänu kellele me Germoga imelise laupäevaõhtu veetsime. Aitäh!

 Olen aegade algusest fännanud Terminaatorit, sestap elasime Germoga lava ees bändile kaasa ja loomulikult jäädvustasime ka fotodele. Germo rõõmustas kunagise klassivend Toomase nägemise üle, nii sai nemadki fotole püütud. Ja üleüldse nägime väga, väga palju tuttavaid. Pool Pärnut vist oli ennast kohale vedanud, ja kaugematki rahvast.

 Käisin Lamba Vestil teist korda, õigupoolest esimest korda õhtusel livekontserdil. Patt on ju minemata jätta, kui kõik need kontsedrid tulevad sulle tasuta kätte, on vaid kohalemineku vaev. Jah, te lugesite õigesti, Lamba Vest kaunis Pärnumaa külakeses-Uulus on tasuta.

 Nüüd aga fotogalerii:

28 aastat hiljem ;)

selfi armsa Sigridiga

Germo omas mullis...

fanatastiline termikas!

Germo oma klassivennaga (Toomasega)

mees, kes ei vaja tutvustamist...

kaunid naiskad- Kady ja Reelika

kenad särasilmad :)

meie seltskond

armas Sigrid oma armsa lapselapse Robiniga

Nautige kuuma suve, nii kaua kui seda veel on!


29. juuli. 2018.a.
Vana-Rääma

Rada 118. päev+ Ivi Soomre+ Pärnu Cruises

koos Maarjaga...

 Täna on hull päev olnud, või tegelikult mõnusalt pöörane. Keskpäeval kepikõndisime Germoga Vana-Pärnu randa, sest sellise kuumusega on just vees hea olla. Ja ülla, ülla, lepatriinud ongi Vana-Pärnu rannast minema kolinud, aga veised on alles. Ja loomulikult sai neist paar klõpsu tehtud.

  Rahvast oli rannas ohtralt, ei imestagi. Me olime vees alla poole tunni, sest kartsin ära põleda, aga põlesin siiski, olen jälle punane nagu vähk. Aga elan edasi, vees oli mõnus ja soe. Nautisime sajaga. Nagu ikka. Aga ei saa ju mererannast otse koju tulla kui Vana-Pärnus elab inimesi keda tahaks näha ja kallistada. Nii jõudsimegi külla kirjanik, poetess ja laulusõnade autor Ivi Soomrele, kes on Pärnu staažikama luuleklubi "Suleklubi" üks raudvaradest. Ivi saab augustis juba 83 aastaseks, aga näeb väga hea välja, keppi kasutab vaid liikumiseks, kuna 4 kuu eest oli tal puusaoperatsioon, aga muidu on ta aktiivne ja tore, alati lahke ja ei lase külalistel tühja kõhuga enda kodust lahkuda. Lisaks hõrgutavale praetud lõhele sain sellel aastal esimest korda maitsta koduaia tomateid, oma lemmikud-härjasüdameid. Nämm-nämm!

 Ivi Soomrest või mitu blogi kirjutada, sest ta on mitmekülgne inimene. Just Ivi on ka loonud sõnad Vana-Pärnu laulule ning oma lühijutte avaldab ta ajakirjas TIIU, ja tal on ilmunud palju raamatuid, luuleraamatuid, lasteraamatuid ja lühijuttudest koosnevad jutukogumikke, millest 2 ta rõõmsalt mulle kinkis ja pühendas. Jälle 2 raamatut eriliste raamatute riiulis juures! Aitäh, kallis Ivi külalislahkuse eest! Uute kohtumisteni!

 Kepikõndisime 6 km ja pealegi. Kodus saime vaid paar tundi olla, kui kutsuti Pärnu Cruisesega jõevaadet nautima. Aitäh Maarja ja Liivo, oli superarmas! Nüüd on üks selle suve unistus taas täitunud. Kallist kodulinna jõelt vaadata oli päris põnev.

 Bluusipäevadele me täna ei jõudnud, aga eile sai käidud ja võin ka rahule jääda. Aga mis ma ikka lobisen, fotod kõnelevad ise.

kepikõnd alga!

minek üle Siimu silla...

ma kõnnin mööda lõputut teed...

vissi issi

väike vissi ka :)

rannas

me 2

rannaendel Germoga

nii vähe ongi Germol õnneks vaja :) Ivi Soomrega

võrratud koduaia tomatid

paneeritud lõhe-nämma!

Ivi kinkis mulle oma lühijuttudest koosnevad kogumikud...

Germo tänas" aitäh ilus neiu Ivi!"

Germo Ivi aias kõrvalhoone ees

ilu Ivi aias...

kirjanik Elisabeth Aspe mälestuspink Vana-Pärnus

Siimu sild

piletid viiele (üks neist lastepilet)

Germoga

Endel :)

Maarja

Mirko, Maarja, Liivo

vaade küljelt kuidas kesklinna sild kaugeneb...

esiots...

võrratu!

rõhk on taamal asetseval sillal

päike oli meiega

imeline vaade...

selline näeb Pärnu Cruises välja...

26.juuli. 2018.a.
Vana-Rääma

Pärnu Bluusipäevad 2018

koos lemmiku-Enn Veiga

 Kui ma Pärnu Bluusipäevade kava silmitsesin, olin kindel, et tahan just täna Bluusipäevadele minna, sest üks vaieldamatuid lemmikuid on minu jaoks Tartu bluusar Enn Vei. Nii saigi otsustatud tänase kasuks. Võimalik, et lähme Germoga ka homme õhtul kuid sada protsenti ma selles kindel ei ole. Igal juhul jäin tänasega ülirahule ja seda just "Enn Vei Bluesbandi" kuulates. Aitäh!

 Ennul oli ka mõne päeva eest sünnipäev, nii sai talle ka õnne soovitud ja Germo oli üliõnnelik kui onu Enn ta pildile kustus. Nii vähe ongi õnneks vaja. Ja siis sai juba paar fotojäädvustust veel teha, ühe ta bändikaaslasega ja no mina ei saanud ju ka mitte pildi sisse minemist jätta. Ära käisin ja tore oli. Aitäh, Enn!

 Mulle meeldib  kui bluusipäevad toimuvad Jahisadamas, Jahtklubi ees, sest samal ajal saab nautida päikeseloojangut ja minu jaoks on just see koht lemmik, on aastaid olnud. Fännan bluusi täiel rinnal ja seda just Lootsi tänaval. Sestap ma kodu küljeall olevasse Nooruse maja juurde ei igatsenud. Kahju küll et algselt nimekirjas olnud Heiki Vilepit täna ei esinenud, ka teda olen aastaid kuulamas/vaatamas käinud ja üleüldse on bluus üks ilusamaid muusikažanre minu jaoks. Minu jaoks lükkas tänase õhtu käima just Enn Vei oma bändiga, teised olid natuke lahjemad, aga lätlased meeldisid ka mingil määral. Aga päeva lõpubändilt ootasin midagi enamat, alati jääb lõppu parim, kuid minu jaoks oli see kõige lahjem, aga võimalik et vaid minu jaoks. Igal juhul oli kena õhtu. Aitäh ka korraldajatele! Üks märkus korraldajatele ka, pingid olid lava eest puudu, nagu igal aastal olnud on, need võiks seal olla. Paljud inimesed ei olnud sellisel kuumal ilmal nõus püstiseisu kohaga ja lahkusid. Ja prügikaste peaks ka juurde tooma sellise sündmuse korraldamise puhul.

Kava on järgmine:

TEISIPÄEV 24.07. NOORUSE MAJA Roheline 1b

18.00 Jaak & Liis Lutsoja (EST)
19.00 Heiko Kivila & Sõbrad (EST)
20.00 Alari "Papa" Janson/ RÄÄMABLUE (EST)
PÄRNU LUULETAJAD

KOLMAPÄEV 25. 07. PÄRNU JAHTKLUBI Lootsi 6

19.00 Dirty Trainload (IT)
20.00 Janis Vanadžins Bluesband+ (LV)
21.00. Enn Vei Bluesband (EST)
22.00 B.S.T.O. Band (EIN)

NELJAPÄEV 26.07

18.00 Andres Roots & Anneli Kadakas (EST)
19.00 Janis Vanadžins Bluesband+ (LV)
20.00 Tina Bednoff & Jameson Slim (FIN)
21.00 Eric Gebhardt "RED MOUTH" Band (USA/ FIN)
22.00 AUTT OFF OFFICE (EST)

Väike fotogalerii:

ja üle silla koju...

hilisõhtune Jahisadam...

poisid rivis...

see hetk kus Germo oli õnnelik, et Enn ta pildi sisse kutsus :)

bluusivend, Pärnu elav legend, vanakoolidiskor Elmu Sadulsepp

Pärnu elav legend, vanakoolidiskor Elmu Sadulsepp

jahid...

õhtune Jahisadam

B.S.T.O. Band (EIN)

õnnitlesin sünnipäevalast

Germo ka nautis ja elas kaasa, jalg muudkui tatus...

fännid naudivad Tartu bluusareid sajaga!

Enn Vei Bluesband (EST)

Enn Vei Bluesband (EST)

Janis Vanadžins Bluesband+ (LV)

Dirty Trainload (IT)

25. juuli. 2018.a.
Vana-Rääma