25.06. - 27.06.2026. Lemmes

Ja oleme taas linnas tagasi. Aga suvi on veel alles ees ja me jõuame kordi ja kordi ennast suvilaga jagada. Täna lihtsalt hommikul sadas nii palju, et miski ei kutsunud metsa ega suvila ümbruse töid tegema. Meri iseenesest on soe, kuigi hülgehall. Poole kõrvaga kuulsin et eile oli isegi 22 kraadi olnud, aga ei imesta ka, sest just eile käisin esimest korda vees ja no oli soe. Tõeliselt. Germo, kelle jaoks peab vesi lausa supp olema, ei kaevanud millegi üle. Aga ega ta tavaliselt ei kaebagi. Eile, pärast 14 kilomeetrilist jalgsi liikumist ka ei kaevanud, ent ometi oli just tema see, kes magama jäi. Aga tore, puhkama peab. Jah, me liikusime eile Lemmest jalgsi Metsapoolele, "vahepeatusega" Treimani poes, kus kohast ostsime vett ja jäätist. Mina oleksin otse jalgsi Lätti välja läinud, aga alati arvestan ka Germoga. 14 km tuli kokku. Me lihtsalt nautisime imelist Ainaži väikelinna, sest see on imeilus, puhas ja iga natukese aja tagant ootavad sind vajadusel ka wc-d, isegi invawc-d. Tundub, et lätlane hoolib oma rahvast, ja mitte ainult oma, sest Ainaži on linn, mida igapäevaselt väisavad ka välismaalased, olgu tegu kasvõi eestlastega. Tõsi küll, kunagi kuuluski see armas kohake Eestile ja kandis Heinaste nime. Muide, Ainaži metsades on näiteks lambatatikud juba valmis, meil veel mitte. Lisaks on teeääred kaunistatud lilleamplitega, ka metsarajad on tehtud uunikividest ning samuti jalgrajad ehk siis meie keeli kergliiklusteed, mis ei asu otse maantee servas vaid pisut eemal. Küll on ilus ja puhas see armas Ainaži. Jalutasime seal mitu tundi, aga sellel korral muulile ei läinud. Kunagi ehk taas. Neljapäeva õhtul Lemme jõudes kraapisin rehaga käbid kokku, aga mu villid pihus, mille sain nädala eest kalmistuid korrastades, on veel liiga aktiivsed, et suurt koristustööd teha. Lasen neil veel paraneda. Igal juhul tegin suvila energeetilise puhastuse ära ja need 2 ööd magasin nagu nott. Täna ärkasime lausa kell 9.30 alles. Halb energeetika, mis majas oli, oligi põhjuseks, miks ma seal üldse enne ei maganud. Ma ei talu negatiivset energeetikat, see sööb eluenergiat. Nüüd on kõik hästi ja me tunneme ennast suvilas kordi õnnelikumalt. Võtsin oam nõiavitsad, viirukid jnee ..kaasa ning asusin neljapäeva õhtul tegudele. Nüüd on energeetika puhas ja uus. Kes tunnetab ja kes mitte. Kes usub ja kes mitte. Meie oleme sensitiivsed. Ja neljapäeva õhtu lõpetuseks vaatasime Hansahoovi teatri etendust "Sõit." Eks me õhtuti vaatamegi seal videoid, sest televiisorit kahjuks vaadata ei saa, levi ei ole. Jätkuvalt ei ole hea levi kahjuks ka TELIAL. No ometigi võiks olla, aga väga raske on telefonitsi kontakti saada. Ei tea kas peaks mujale võrku üle minema. Ei tea kuidas TELE2 leviga seal lood on. Ja üleüldse viskab kogu aeg Läti levisse, kuigi piir on 10 km kaugusel. Mõnel päeval saan otse suvilas telefonitsi kõnelda, mõnel päeval ei olegi levi. Aga rahvast on RMK platsil meeletult, kes tulevad, kes lähevad. Osad on ilmselt juba jaanidest platsis. Lisaks on seal nüüd ka kohvik "Lemmeranna" avatud, 20. augustini. Aga seal saab maksta sulas. Muide, seeni veel metsas ei ole, aga maasikaid juba on. Tahtsimegi täna maasikale minna, aga suur vihmasadu otseses mõttes segas. Ja bussile tulles saime märjaks kuid bussis oli meeletult külm, ei jõudnud Pärnut ära oodata. Me Germoga lausa lõdisesime. Bussijuhid võiks natuke enne mõelda, kui konditsioneeri kõige külmema peale panevad, kõik ei talu seda. Mina olen ka soojelembeline. Germo oli lisaks veel lühikeste pükstega. Õnneks Pärnus bussist väljudes saime aru, et on suvi. Aga veel kodus ma ei saanud kohe sooja nahavahele. Uinak aitas. 26. juuni õhtul teatas naabrinaine Maarja, et jõuab meile viimase bussiga külla. Jumal tänatud, et sõnumid läbi tulevad, läksime talle bussivastu. Aga kuna eile me olime 14 km juba liikunud, siis õhtul kusagile enam ei kippunud. Hommik algas vihmaga ja meri oli hülhgehall ja meeletu lainega. Saatsime Maarja 10.59 bussile ja siis tõime RMK-lt vett, kuid suvilasse jõudes vaatasime, et vihmasadu ei taandu, pakkisime asjad ja tulime ka linna ära. Ilmselt järgmise nädala teises pooles lähme taas. Enne ei õnnestu, on paar pakilist asja ajada ja mõni sõit plaanis. Kui te soovite meile külla tulla, andke teda, ma ei jaksa eraldi ühendust võtta, väga palju on tahtjaid, aga väga vähesed jõuavad. Käinud on üksnes Urmas, Jüri, Ave, Tarvi, Maarja. Teised on siiani ainult lubajaks jäänudki. Olgu öeldud, et aktiivsemalt liigume seda vahet üksnes juuli keskpaigani, sealt edasi on teadmatus, sest olen ämmaga hõivatud. Pean aega planeemima, kui õnnestub, siis õnnestub. Praegu on ämma vanem poeg Soomest kodus puhukusel, seega saame rohkem käia. Ja siis siia ka see, et Lätist süüa ostmas käia ei ole mõtet, seal on kõik kallim, välja arvatud õlu, see pidavat veel odavam olema. Käisime TOP poes ja veendusime ise ka. Õnneks ei olnud seal iseteenindust ja müüja mõistis hästi ka eesti keelt. Teenindus on viisakas. Iklas aga kohtasime tosinat sapikat ja maantemuhku ringi liikumas, jäädvustusega jäime pisut hiljaks. Aga mõnusat suve jätku ka teile ja tulge külla meile! 27. juuni 2026. Vana-Rääma

TINNITUS. DJ ON JUMAL ON DJ - Tarmu Kurm

Teate, ma lugesin just romaani läbi. Õigupoolest öösel kell 2.15 lõpetsin. Niiäge! Ma jumaldan romaane! Tarmu Kurmi nimelisest kirjanikust ei teadnud enne ma midagi, aga nüüd tean. Tean ka seda, et enne selle romaani sündi on tal veel üks romaan sündinud. Tänaseks ehk veel mõni? Loeks selle /need/ ka läbi. Võibolla see, et ma antud romaani lugemist nautisin, tuleneb sellest, et me oleme enamvähem üheealised ja mäletame (tõsi on see, et selle raamatu autor teab rohkem antud ameti varjukülgi) aegu, mis diskod olid oma tippajas. Isegi üks Pärnust pärit (või lausa mitu) diskor meenub seda raamatut lugedes. Oli au ka teda tunda. Aga eks lugege ise, siis saate aimu. Igal juhul on autor ilmselt selle disko(ri)maailma telgitagustega vägagi kursis. Lugemine oli ladus, sekka on põimitud ühe olulisema tegelaskuju vanemate vana kirjavahetus, mis kindlasti annab sisule iseloomu juurde. Karakterid on ka hästi välja joonistatud ning ma isegi viibisin seda raamatut lugedes ajas ammuses, kui Pärnumaa trahteris "Kuld Lõvi" leidsid aset kurikuulsad Mart Pordi ja Margus Turu diskod, kolmapäeviti. Kohal käis rahvas Eesti erinevaist paigust. Andsin vast piisavalt vihjeid, nüüd võta kätte ja loe see raamat ise ka läbi. Mina enne käest ei pannud kui tagakaas pasitis. Aitäh, et kirjutad, kirjanik Kurm! Tutvustus ka siia. 2022. aastal möödus Eestis esimese disko tegemisest pool sajandit. Peaaegu sama vana on ka raamatu peategelane Maarius, kelle diskovaimustus ja diskoriks saamise ihalus ilmnes uue pöörase diskoajastu alguses 1990ndate esimeses pooles. Lugejad saavad kaasa elada sündmustikule, mis leiab aset kuue aastakümne kestel: värvikad episoodid viivad vaheldumisi 1990ndatesse, mil Maariusest sai staardiskor, ja praegusesse aega, mil vaimselt ja füüsiliselt kulunud mees vaevleb rusuva üksilduse, pakitseva songa ja undav-kohiseva tinnituse küüsis ning on löönud käega peaaegu kõigele. Varasemale minevikule heidavad valgust Maariuse isa ja ema kirjad enne tema sündi. Kuna romaani teiseks peategelaseks on muusika, siis on peatükkide vahele põimitud ka põgusaid muusikalisi ääremärkusi. Tarmu Kurm (45) on suhtekorraldaja ja ajakirjanik. „Tinnitus. DJ on JUMAL on DJ“ on tema teine raamat. Debüütteos „Kahe matuse vahel“ ilmus 2022. aasta kevadel. 25. juuni 2026. Vana-Rääma

Jaansoni rada 870. päev

Selle blogipostituse alapealkirjaks tahaksin panna "Kahe vihma vahel," aga kahjuks ei sobi(tu), sest me ei mahtunud vahele, saime ikka vihmamärjaks. Tegelikult ei häiri üldse enam, sest lõpuks on suvine troopilisem õhk kohale jõudnud ja ma võin päev läbi kasvõi vihma käes vedeleda. Portselanist ma pole, suhkrust ka mitte ning haigeks ka ei jää. Mu organsim üldiselt tõrjub kõiksugu viirusi. Enne, kui me Tallinnas haiglast koroona saime, polnud mul 6 aastat nohugi olnud, koroonat põdesime väga kergelt, kuigi oleme vaktsineerimata ja peale seda jäin ka vaid korra haigeks. Treenitus ja tervislik toimtumine hoiab ka vaimu ja füüsise vormis ning nii oled ka mentaalselt paigas. Nii on, tean, millest räägin. Lisaks ei ole ma ka depressiiven, ei võta teiste haiguseid enda kanda, pigem ulatan abivajajale käe. Ja kui vaim on terve, ei pääse ka külmetushaigused sind nii aplalt murdma. Niisiis! 5,3 km saime ikka ennast liigutada. Täna on selline natuke kodusem päev, sest viimastel päevadel oleme kogu aeg ringi liikunud. No täna käisime ka Ave juures, lotorii võidud oli vaja talle viia. Rohkem ma ei maini. Mängige loteriid, siis saate teada, mid ama silmas pidasin. Nüüd on veel veidi asjatamist ja ehk saan täna raamatulugemisele ka pihta, sest eile õhtul suutsin vaid 10 lehekülge lugeda, kui taipasin, et keskenduda ei suuda, miski kohale ei jõua. Aga öö tuli imeline, magasin ennast välja ja ärakasin alles kell 11.02 Urmase kõne peale. Täna on kohe teine tunne, sest väljapuhanuna ongi inimene teine, veel positiivsem ja hakkajam. Aga tegelge teie ka sellega, mis hingele pai teeb, siis tunnete kui ilus on elu. Ilusat elu! 24. juuni 2026. Vana-Rääma

Väike jaanik oma aias

Harli tegi supermaitsvad marinaadid lihale eile. Kokk on kokk, tema juba oskab. Ühe tegi klassikalise ja teise inglise sinepi marinaadis. Lisaks küpsetasime veel ka kana ja hakkvorstikesi. Täna istusimegi vaikselt aias ja nautisime õhtut. Noorus maja aiast tuli muusika koju kätte, seal peetakse täna jaanipidu. Aga meie ei läinud, istusime oma armsa perega. Minul olid suht priid käed sellel korral.No kurgisalati tegin ikka valmis, suure kausitäie. Urmas ja Harli küpsetasid ning meie Jüri ja Germoga istusime ja nautisime ja vahepeal võrkkiikusime ka. Ämmale viisin ka muudkui head ja paremat. Ta mu kallis kullatükike. Selline armas õhtu armsa perekonna seltsis. Geio oligi veel vaid puudu. Ilusat jaaniaega ja võidupüha! Hoidke oma lähedasi ja peret! Mina tunnen ennast hoituna ja armastatuna ja oma pere tarvis annan ka endast parima. Armastan! 23. juuni 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">