Pärnus avati traditsiooniline Jõuluturg

Pärnu Iseseisvusel väljakul avati täna kell 16.00 traditsiooniline Pärnu Jõuluturg, mis kestab sellel aastal suisa 3 päeva. Käisime ka Germoga osa saamas. Kultuuriprogramm on rikkalik, tule kohale ja naudi! Avasõnad lausus Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, kohaletulnuid tervitas ka jõuluvana ning siis astusid üles Janne Ristimetsa tantsulapsed. Janne Ristimetsa Tantsustuudio peab tänavu oma esimest juubelit, stuudio sai 10 aastaseks ning neid saab toetada Hooandjas, kus on nende projekt üleval. https://jannetantsustuudio.ee/uudised/hooandja-projekt-tantsuporand/ või https://www.hooandja.ee/projekt/janne-ristimetsa-tantsustuudio-tantsuporand . Turg on avatud 13.-15. detmsebrini Pärnu südalinnas Iseseisvuse väljakul. Lisan siia ka kave, lae alla ja loe. 13. detsember 2024. Vana-Rääma

2 viimast fotot: Urmas Saard

LITTERARIA 20. KAASTEELISED.BERNHARD KANGRO JA GUSTAV SUITSU KIRJAVAHETUS 1944-1955 - Eesti Kirjandusmuuseum

No oli põnev lugemine! Ma olen tihti mõelnud, et ma oleksin võinud vähemalt poole sajandijagu päevi enne sündida ja seda raamatut lugedes tundsin seda jälle. Küll on põnev lugeda ajaloolisi raamatuid, mis kätkevad endas kirjanduse ja kirjastamise teemat, mis on mulle niivõrd hingelähedane, võiks öelda, et suurim elu osa. Aga kuidas selle kõigega said hakkama meie eellased, seda need kahe kirjaniku vahelised kirjad suuremal määral sisaldavadki. Tõsi küll, kirjutamine ja kirjastamine käis tollel raskel eluperioodil kirja teel ja mitte Eestis, aga sellised ajad olid. Lihtsalt nii suure ja pehme pai teeb hingele see, et ka sellisel perioodil ei jäetud kirjandust, kirjutamist. Eemal kodumaast, Rootsis, hinges igatsus ja valu, suutsid vaprad kirjanikuhärrad hoida Eesti kirjandust au sees ja mitte üksnes Eestis. Kangro ja Suitsu loomingut olen minagi korduvalt lugenud ja nüüd peaks uuesti lugema, tekkis tunne nagu oleksin nüüd nende mõlemaga päristuttav. Vaat, selliseid emotsioone võib üks dokumentaalraamat tekitada. Lugege teie ka, see hoiab hinge puhtana ja lisab positiivset energait. Mina tean millest räägin, ma loen, liigun ega istu ninapidi telekas, sest sealt tuleb enamasti negatiivseid uudiseid, mida ma endasse ahmida ei soovi. Nii lihtne see ongi. Raamatu tutvustus on lühildane: Kaasteelised: Bernard Kangro ja Gustav Suitsu kirjavahetus. Litteraria: Eesti kirjandusloo allikmaterjale. Vihik 20. Koostanud, eessõna ja kommentaarid kirjutanud Eve Annuk, toimetanud Rutt Hinrikus. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. 173 lk. 13. detsember 2024. Vana-Rääma

Jaansoni rada 593. päev

Mul on veidike režiim sassis, aga küll see paika loksub. Vahel lõikab mõni ootamatu situatsioon su unelindi läbi, ega siis alati enam magama jääda ei saa. Nii ma eile peale arvuti sulgemist vaid tunnijagu raamatut lugesingi ja uni tuli hea, kuid kell 4.50 juba kadus. Hakkasin siis uuesti lugema, kuni kell 6.30 juba hommikuputru sõime. Eks Germo magas peale seda veidi veel, aga juba kell 8.12 läksime me rajale, õigupoolest kesklinna Rimisse, sest külmkapp oli tühi ja kass pidi kogu eilse päeva krõbinateta hakkama saama, see on tema jaoks paras katastroof, teine toit võib olla aga krõbinad peavad olema. Kella 8 ajal on ju veel pime ja postimaja avatakse alles kell 9.00, nii me mitu kesklinna tiiru tegimegi. Ehk siis raamatute ports oli juba niigi suur, selle tarvis tegime uue tiiru. Nüüd nad sõidavad teie poole. Aitäh, et ostate! Vanemad raamatud on meie pere leib ja uuemate tulu tiksub kirjastusse, et saaksin taas järgmise raamatu kirjastada. Tõesti siirad tänud! Rada tuli üksnes 6,1 km pikkune, sest Germo rohkem ei tahtnud ning lund hakkas ka sadama. Ma alati arvestan ka tema soovidega. Ise ma ainult tuhiseks. Aga mis seal ikka. Muide, hommikul oli taevas nii ilus, lillakas, aga ega seda ilu alati hämaras pildile ei õnnestu jäädvustada. Meie oleme rõõmsad. Olge teie ka. 12. detsember 2024. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

Rein Veidemann esitles oma uut raamatut

Täna kell 17.00 esitles kirjanik Rein Veidemann Pärnus, Koidula muuseumis oma uut raamatut "Koera-aastad," mis koosneb kaheteistkümnest omaeluloolisest esseenovellist. Väikese hubase hoone saal oli rahvast tulvil ning muuseumi juhataja Elmar Trink ja Rein Veidemann lugesid ka mõne jutukese ette. Vahepaladeks saime kuulda viiulimuusikat, mida mängis üks Rääma kooli õpilane ja klaveril saatis Elo Kesküla. Mina soetasn ka endale Reinu uue raamatu ning võtsin veel kahte raamatusse pühendused, seega kollektsioon üha täieneb. Ja hea Rein, kes nimetab ennast Pärnu kirjanikuks, andis teada, et ta kirjutab romaanitriloogiale järge ehk siis neljandat raamatut. Ka seda ootan väga, sest kõik kolm eelnevat raamatut on ka mul kodus olemas ja loetud. Need on mu lemmikud. Oli üks hingekosutav õhtu. Aitäh! 11. detsember 2024. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">