Võrratu pärastlõuna Tõstamaa Rahvamajas

Täna pärastlõunal käisin Tõstamaa Rahvamajas lugejatega kohtumas. Jah, Tõstamaal ehk Pärnu linnas, sest just selle linna koosseisu Tõstamaa kuulub. Buss oli puupüsti täis, hea Pärnu, palun pane sellele liinile lisabusse, rahvas lihtsalt ei mahu ära! See väljus Pärnust kell 12.50 ja marsruut on Pärnu –Varbla –Vatlamäe- Koti. Vanad inimesed on ka sunnitud püsti seisma, sest kohti lihtsalt ei jagu. On vaja suuremat bussi või ühte bussi juurde. Rahvas bussis väitis, et nii on igapäevaselt. See ei ole normaalne ... Aga päev kujunes meil imearmsaks. Võrratu rahvas on Tõstamaal, mida teadsin juba enne, sest aasta algupoolel käisime seal Piretit kuulamas, sealt tuligi mulle kutse. Ja kunagi üle 30 aasta tagasi käisime seal kontserti andmas koos Aivar Teppoga. Võimalik, et isegi 35 aastat tagasi, kui oli alles vana rahvamaja. Rahvas esitas aktiivselt küsimusi ja tore oli teada, et saalis oli ka neid, kes minu sõnadele loodud laulu laulnud on, lugu kannab pealkirja "Ärgake" ja selle on viisistanud Margrit Kits ning seda laulab ka Pärnus mudilaskoor ning mina olen korduvalt seda ka jaganud. Ka plaadil on ta olemas. Sobib laulmiseks kõigile, sõnum on isamaaline. Nonii, nüüd oma mu laste luuleraamatud otsas, minu käest neid enam ei saa. Tagasisõit oli üks paras ekskursioon, põikasime ka Munalaidu, Kavarusse, Liusse jne... ikka mööda mareäärt, mis on mulle nii oluline. Isegi meeletut Lemme igatsust leevendas. Germo arvas vahepeal juba bussis, et me lähme Kihnu, kuhu polegi mitu aastat enam jõudnud. Peaks minema. Kutsuge!? ;) Aga aitäh, hea Mari, kes sa kutsusid ja saadan siit veel virtuaalkallid ka teile kõigile. Aitäh, aitäh, aitäh! 18. oktoober 2024. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

Imearmas kohtumine lugejatega Pärnu-Jaagupi Hoolduskodus

Kirjanikul on alati rõõmustav kuulda kui ta raamatuid loetakse. Minu raamatuid loetakse ka Pärnu-Jaagupi Hoolduskodus ning just seal ma täna käisingi, oma armsate lugejatega kohtumas. Oli üks armas päev! Aitäh! Siirad tänud ka kallile Karinile, kes mind kutsus! Kohtumiseni juba järgmisel aastal, sest lubadus sai antud ja ma tean, kui väga sealsed inimesed kohtumisi ootavad. Oli armas kohtuda ka kalli vanaonu poja Mihkliga. Tervist! Ja muidugi ka kalli nimekaimuga ja Randoga. Olge kõik tugevad! Jäädvustused leiavad koha minu blogis ja südames. 17. oktoober 2024. Vana-Rääma

Jaansoni rada 566.päev

Kirjastamise ja kirjutamise vahepeal peab saama liigutada, nii me täna ennast toast välja ajasimegi. Ei pingutanud üle, oleks tahtnud isegi rohkem liikuda, aga märkamatult oli päev õhtus ja kolmapäeva õhtuti on mul kombeks teleka taga istuda, bingotada. Kokku liikusime kõigest 5,5 km ja 9000 sammu. Raamatud läksid ka teele, igaks juhus võite juba homme postkasti piiluda. Tänaseks on ka selge, et uus raamat ilmub tuleva kuu algul, ennustatavalt 4-5. novembril. Õnneks jääb raamatuid ka vabamüüki, see selgus juba täna. Mul on hull käsikirjade sorteerimine käsil, neid poolikuid on mitmeid, nii luuleraamatute käsikirju, lastekaid, romaane, jutustusi jne ... kaaluraamat muidugi ka, seda on vaja veel kirjutada. Eks sahmimist jagub ja kirjastajana tean ka kui palju on igasuguseid lisategevusi, mis kahe silma vahele jääda ei tohi. Mõni võib mõelda mis see kirjastamine niiväga on, aga kirjastajad teavad et ikka on küll. Lisaks küsib juba ka iga liigutus raha. Kirjutamine ja kirjastamine on kaks täiesti erinavat tööd, mina pean ennast rohkem kirjutajaks, aga hakkama tuleb saada mõlemaga. Mis seal ikka, liikuge teie ka, kasvõi 5 km päevas, see on väikene maa, aga annab palju. 16. oktoober 2024. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

SILMADE AVAMISE PÄEV - Jaan Kross

Jutukestest ja novellidest koosnevat raamatut on mõnus lugeda, esiteks saab ennast paremini korrale kutsuda, lugemine lõpetada peale jutukese või jutukeste lõppu ning panna raamat öökapile tagasi. Romaanide ja jutustustega olen vahel kimbatuses, no ei saa neid käest pandud. Seda kogumikku lugesin aeglaselt, kujutlesin menukirjaniku elu ette ja see teos viib meid taas ajas tagasi, kui autor - Jaan Kross - oli ise noormees. Minu jaoks väga sisukas ja põnev lugemine, midagi täiesti teistsugust. Olen Krossi ennegi lugenud ja loen ka edaspidi. Olgu mainitud ka see, et olen seda raamatut kunagi hästi ammu juba lugenud, aga nüüd, teisekordsel lugemisel tundus kõik kuidagi teistmoodii. Mõne raamatuga lihtsalt on nii. Tasub ka nn ülelugemisega tegelda. Ja ma sain selle raamatu endale soetada üksnes 50 sendi eest ühest taaskasutuspoest. Olen õnnelik. Nüüd kopeerin sisukohta pajatavat infot. Raamatu peategelane on meie sajandi 30.-40.ndate aastate vahetuse noor põlvkond, kes astus otse koolipingist Teise maailmasõtta. Sissevaated nende noorte saatusse keskenduvad põhjuste ja tagajärgede, sundvaliku ja valikuvabaduse keerulistele seostele. 16. oktoober 2024. Vana-Rääma