Rada 250. päev

Tänane 4,7 km-ne trajektoor kulges Vaeste Patsuste Alevi ja Ülejõe linnaosades. Päris palav hakkas. Algul plaanisin Jaansoni rajale minna, aga vastik tuul suunas mujale ja lõpuks tundsin tuulest pigem puudust. Esimest korda selle aastal käisin fliisi väel rajal kepikõndimas. Ehk ometi jääb kevadsoe püsima. Vana-Rääma tänavalt suundusime Rohelisele tänavale, sealt Ehitajate teele, kus üle tee asub Kuldne Kodu, üks Eesti pikemaid majasid. Ülejõe Selveri juurest läksime üle tee, Härma Kaubahoovi peatuses veidi puhaksime jalga ja likusimegi kodu suunas. Täna on natuke kergem juba liikkuda, kuigi üle aastate lõi kramp jalga. Polnud kasu ka eelsoojendusest, venitamisest. Aga ma ei torma apteegi magneesiumi ostma, mul on oma tehtud tinktuure, see oligi märguanne, et pean neid tarvitama. Fantastiline ilm on, 8000 sammu on täis tehtud, aga see ei ole tänaseks veel kõik, varsti liigume sauna. Minge teie ka õue, nii mõnus ilm on. Head! 15. mai. 2022.a. Vana-Rääma

Rada 249. päev

Hommik on küll nutune ehk vihmane siin Pärnus olnud, aga rada kutsus ikkagi. Algul olid teised plaanid, aga need muutusid. Nii me mööda Jannseni tänavat Vana-Pärnusse kepikõndisimegi ning sealt edasi mööda jalakäijate silda Vana-Sauga tänavale, istusime bussikas veidi, ootasime suurema saju möödumist ja võtsime suuna koju. Kunagine Germo koolihoone (uus küll) kerkib kenasti ja sellel hoonel on imeline nimi. 4,5 km on hetkel minu jaoks paraja pikkusega teekond, et mitte liigestele liiga teha. Ja ma tegelikult väga ületan ennast, energiat on vähevõitu, kaalu palju, hea meelega lõsutaks kodus diivanil, aga ma pean piitsutama, pääsu ei ole. Opile ju ei lähe ning uuesti suitsetama ka ei hakka. Germo pidas ka vapralt vastu. Eks ma ju ikka küsin ka tema käest kuidas, kas ja mis. Temal on alati hea meel liikumise üle. Juba koduhoovis liigub ta päeva jooksul kilomeetreid. Tänane sammukogus on mul veel käimata. Hetkel on liigutud ligi 7000 sammu, aga päeva on alles poiske ka. Eesmärgiks on endiselt 8000-10000 sammu, üle selle teen juba liiga. Oleme terved! 14. mai. 2022.a. Vana-Rääma

Jaansoni rada 248.päev

Nonii, täna müttasime Raeküla taga, õigupoolest Reiu külas. Sõitsime nr 14 bussiga Raeküla linnaosa lõpppeatusesse ja sealt suundusime metsa, kus paremat kätt jooksis meiega paralleelselt meri, edasi minnes golfiväljakud ... ühesõnaga suurele maanteele jõudsime kohas, kus teeviit näitab Reiu taimlasse. Miks nii? Aga sellepärast, et ma tunnen, et 5 aastat kivirajal (olgu, olgu, asfaldil) kepikõndimist ja tagasitulnud kaal teevad liigestele liiga. Tegelikult läksimegi metsaradu otsima, aga juhtus nii, et sattusime taas asfaltteele. Mõnda aega saime siis metsavahel värsket õhku hingata ja rikkumata rajal kepikõndida ning metsa ja imeliste ülaste ilu vaadata, nuhutada. Piiri punkat pildstasin ka aga läbi võsastiku, sest rada keeras enne seda (tulles Reiust) just uuesti Raeküla peale ning buss just sõitis minema, kepikõndisime Hirve peatusesse ja sealt tulime juba bussiga koju. Mõnus vaheldus. Eks üks ja sama rada tüütab ära ja vahel on vaja mujal liikuda ja ennast tuulutada. Lisaks tuli vastu vaid 1 jalgrattur, aga Jaansoni rajal on liiklejaid palju. 5 km sai kokku kepikõnnitud ning 8000 sammu käidud. Tahaks nii, et igal päeval liiguks 8000-10000 sammu, aga vahel ei õnnestu. Pean ennast tõsisemalt käsile võtma, sest peale kahe kilomeetri läbimist olin juba võhmal ning otsisin olematut pinki. Aga muidu oleme ikka rõõmsad. Olge teie ka!

13. mai 2022.a.Vana-Rääma

Jaansoni rada 247. päev

Nonii, jõudsime koos Germoga üle 5 kuu ja 2 päeva rajale. Mina küll kuu aja eest käisin ka mõned korrad aga siis jäi asi katki, sest ma ei saa Germot üksinda jätta. Nii vähe oligi õnneks vaja. Lisaks jäi meile teepeale ette Ave oma nunnudega ja 4 km algatuseks kepikõndida on mõistlik. Ilm ka soosis seda. Loodame nüüd uuesti rütmi tagasi saada ja liikuma hakata. 5. mai. 2022.a.Vana-Rääma

VÄRSIRÕÕM - Anneli Metsaoja

Eelmisel nädalal jõudis minuni Anneli Metsaoja luuleraamat "Värsirõõm," mille autor mulle isiklikult saatis. Aitäh! Läheb mu pühendustega raamatute riiulisse. Ja loomulikult ootab Anneli taas tagasisidet, millega ma hetkel ka tegelen, kuigi loen viimasel paaril aastal teatud põhjustel vähe ja endiselt jäävad mu blogis postitused kõik ühe joruga, sest see lehekülg ei tunnista taandridu ega ... Aga see selleks. Selgus, et see on Metsaojal koguni juba 4. luuleraamat. Väga vapper! Minu on olemas tema "Mõttemosaiik," mida olen ka oma blogis arvustanud. Saad lugeda siit: https://margitpeterson.blogspot.com/search/label/Anneli%20Metsaoja. Antud luuleraamat on tunduvalt tugevam, igas mõttes. Anneli mainis, et mina soovitasin rohkem vabavärssi kirjutada. Võimalik, sest mäletan, et ta eelmises luuleraamatus tundusid riimid nagu otsitud olevat, mitte loomulikud. Lisaks juhivad tolle raamatud riimid ka luuletuste sõnumeid, seega jääb sõnum tagaplaanile. See luuleraamat üllatas mind tõsiselt, autori looming on tõesti palju paremaks läinud. Kohati on siin ka geniaalsed leide ja mõnusaid väljaütlemsi ehk otseütlemisi. Luule ju tulebki otse, autor paneb selle lihtsalt kirja. Osad lühiluuletused on fenomenaalsed ja geniaalsed. Luulenäiteid ma välja ei too, loe ise. Lisaks ei lase blogi mul luuletusi korrektselt lisada. Näiteks lugu üleolevast mehest Ja üleüldse on Metsojal palju põnevat sõnamängulisust siis ridades ja ka ridade vahel, mis on omaette anne, mida paljud tänapäeva kirjutajad ei valda. Õnneks on kogumik kirjutatud mitmes erinevas luuležanris, mis on minu jaoks väga tähtis, sest ma arvan, et inimene, kellel on sügavam huvi luule vastu, kirjutab erinevates žanrites luulet. Luuleampluaa on ju avar. Mina sain hingekosutust. Aitäh, hea Anneli, selle raamatu eest! 29. aprill. 2022.a. Vana-Rääma

Müstilised lood kõnelevad ...

Maikuu numbrisse "Müstilised lood" kirjutasin pika ja sisuka artikli Eesti nõiana või Valge nõiana tuntust kogunud Mari-Liis Paest. Oli meeldiv koostöö, aitäh! Lisaks kirjutasin samasse ajakirja ka lühijutu vereside(me)st. Põnevat lugemist! Kui ka sinul on mõni põnev müstiline lugu mulle rääkida siis võta julgelt ühendust. Oleme terved ja õnnelikud! 29. aprill 2022.a.

Kirjutasin väikse nupu ka Nelli Teatajasse

Kirjutasin Nelli Teatajasse väikese nupukese Raamatu ja Roosi Päevast. Olles ise korduvalt sellel päeval lugejatega kohtunud, teen meelsasti reklaami sellele põnevale traditsioonile, et ühiskond ei unustaks lugemist. Ise olen endiselt paberraamatu lugeja ja kirjutaja ka. Sellel aastal olime Pärnu Keskuse Apollo raamatupoes lugejatega kohtumas koos Maarja Unduskiga. Oli armas. Loomulikult soetasin ma enda kollektsiooni uue raamatu ning selleks on Maarja Unduski poolt välja andtud elulooraamat tema emast Ellen Niidust. Juba mitmendat õhtut ei saa ma und, loen ja loen. Väga sisutihe ja põnev lugu. Aitäh! 29. aprill 2022.a.