Nonii, täna müttasime Raeküla taga, õigupoolest Reiu külas. Sõitsime nr 14 bussiga Raeküla linnaosa lõpppeatusesse ja sealt suundusime metsa, kus paremat kätt jooksis meiega paralleelselt meri, edasi minnes golfiväljakud ... ühesõnaga suurele maanteele jõudsime kohas, kus teeviit näitab Reiu taimlasse. Miks nii? Aga sellepärast, et ma tunnen, et 5 aastat kivirajal (olgu, olgu, asfaldil) kepikõndimist ja tagasitulnud kaal teevad liigestele liiga. Tegelikult läksimegi metsaradu otsima, aga juhtus nii, et sattusime taas asfaltteele. Mõnda aega saime siis metsavahel värsket õhku hingata ja rikkumata rajal kepikõndida ning metsa ja imeliste ülaste ilu vaadata, nuhutada. Piiri punkat pildstasin ka aga läbi võsastiku, sest rada keeras enne seda (tulles Reiust) just uuesti Raeküla peale ning buss just sõitis minema, kepikõndisime Hirve peatusesse ja sealt tulime juba bussiga koju. Mõnus vaheldus. Eks üks ja sama rada tüütab ära ja vahel on vaja mujal liikuda ja ennast tuulutada. Lisaks tuli vastu vaid 1 jalgrattur, aga Jaansoni rajal on liiklejaid palju. 5 km sai kokku kepikõnnitud ning 8000 sammu käidud. Tahaks nii, et igal päeval liiguks 8000-10000 sammu, aga vahel ei õnnestu. Pean ennast tõsisemalt käsile võtma, sest peale kahe kilomeetri läbimist olin juba võhmal ning otsisin olematut pinki. Aga muidu oleme ikka rõõmsad. Olge teie ka!
13. mai 2022.a.Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar