 |
| FOTO: http://www.hetkepyydja.eu/unenaeopueuedjad/5151-unen%C3%A4op%C3%BC%C3%BCdja-115x38cm.html |
KÕIK ON AJUDES KINNI
„Ma ei saa enam üldse magada! No ei
saa! Kogu aeg mingid tegelased piinavad, küll hakkan uppuma, küll
satun kurjade inimeste küüsi. Peale kõike tunnen öösiti
kohutavat südame- ja neeruvalu. Lausa füüsiliselt tunnen. Mis küll
lahti on? Kas ma hakkan ära surema?“ Laur tunnistas lõppeks et ta
on sattunud mingite kurjade tegelaste küüsi.
Maide oli oma mehe painajatest teadlik
aga ta ei saanud abikaasat ju aiadata, kui viimane oli igasuguste
esoteeriliste teemade suhes lausa nii skeptiline, et tõstis naise
peale häält, kui viimane üritaski oma lemmikteemal sõna võtta.
Nii pidas Maide vaikimist paremaks. Ega inimest ju vägisi aidata ei
saa kui ta seda ise ei taha.
Ka Maide ööd olid katkendlikud, kuna
abikaasa rahutud uned ja hingematvad ärkvele hüppamised röövisid
ka temalt öörahu. Katsu sa magama jääda kui voodikaaslane
pidevalt läbi une karjub.
Maide oli Lauril soovitanud arsti
juurde minna, kartes mehe diagnoosiks uneabnoed. Mees saatis ta
kuradile, vihastas ennast näost siniseks ja painajalikud unenäod
aiva süvenesid.
„Mul on kõigest tööstess ja see
möödub!“ Laur oli enda pandud diagnoosis nii kindel, et ta ei
lasknud isegi oma parimal sõbral midagi öelda, liiati siis veel
naisel. Temal pidi ju alati õigus olema, teised kippusid oma
diagnoose tema külge pookima. Just nii arvas Laur.
Maide pani mehega konsuldeerimata oma
tuttavale nõiale aja kinni, lootuses, et mees tuleb temaga kaasa.
Paar päeva oli jäänud aega, naine püüdis abikaasaga väga hell
ja mõistlik olla, kuid Laur juba tundis oma naist, ta teadis et
midagi, mis talle ei meeldi, on teoksil. Nii ta kähvas naisele et
ärgu käigu nagu kass ümber palava pudru, nagunii ta ei lähe oma
uhhuunaise õnge. Nii kutsus ta tõredana oma esoteerika huvilist
abikaasat. Ka kõik nähvamised ja kähvamised neelas Maide alla ja
seda kõike mehe tervise nimel, seda kõike selle nimel, et oma
skeptikust abikaasa nõia juurde meelitada.
Õhtul, kui mees juba uinus, asetas
Maide salaja esoteerikapoest ostetud uue unenäopüüdja mehe
peatsisse seinale, et mehe unenäod kontrolli alla saada. Tõsi küll
Laur magas tollel öösel rahulikult, aga painajalikud unenäod
kordisid endiselt ööst öösse.
Kui Laur järgmisel öösel taas
istukile ehmatas, alles siis nägi ta seinal uut esoteerilist vidinat
ning hakkas pröökama, et naine raiskab nende raha igasuguste
mõttetute vidinate peale, et tema autoremondiks taas mammonat ei
jagu.
Maide oli nõutu, sest unenäopüüdja
ei suutnud ka meest aidata ning nõia juurde minekuks olid jäänud
vaid loetud tunnid, ta ei üritanudki meest kaasa meelitada, kartuses
et nõia vastuvõtaks kulutatud raha pärast tuöeb neil suur tüli.
Olgugi, et tema tuttav nõid ei pomminud suuri summasid patsientidelt
vaid leppis ka igasuguste puuviljade ja hoidiste toomisega. Aga seda
Laur ju ei teanud, ega poleks vast uskunud ka.
„Miks see unenäopüüdja ometi ei
toimi? Täna uurin nõia käest, see on juba imelik. Kas mu mehes on
saatan pead tõstnud? Oi, ei, ei!“ Maide kõneles endaga lausa
häälega.
„Tere.“
„Tere taas. Vaatan et sinul läheb
hästi ja oled endas lausa reiki leidnud. Tubli, tuli, jätka samas
vaimus, olen sinusse alati uskunud.“ Nõid oli rõõmus on
naistuttavat nähes. Maide vaikis. Ta tõdes jah et temal läheb
hästi, aga unetud ööd mehe painajate pärast tekitasid ka temas
juba unetust, kuid sellest nõid ei rääkinud.
„Kui sa tahad oma abikaasat aidata,
pead palju enamks valmis olema. See unenäopüüdja, jah, see oli üks
õige ost, väga õige ost ... aga, kee vidin vajab puhastamist,
energeetilist puhastamist ja sa tead ju kuidas seda teha. Selles
meistriteoses on võimas energia ja vägi sees, aga ta on kaua aega
seisnud kaupluses erinevate inimeste silme all ja vajab hädasti
puhastust. Ma näen kuidas paljud negatiivse energiaga inimesed on
seda vaadanud, näen kui palju kadedaid pilke on selle peale
suunatud. Näen paljutki veel. Puhasta see ära,“ nentis nõid.
Maide kuulas tähelepanelikult ja
teadis, et nõial on tuline õigus, et ta oli ise teinud vea,
asetades abikaasa peatsisse puhatsmata unenäopüüdja. Naine
otsustas et koju minnes võtab ta ostu seinalt, puhastab selle
energeetika ja paneb kahekümne neljaks tunniks oma kõiksuse
püramiidile laadima, head energiat laadima. Vastasel korral hakkab
„must“ unenäopüüdja vastupidi tööle ja võib pererahva othtu
seada. Maide arvas, et mehe painajates ongi süüdi unenäopüüdja,
ta tõdes, et just see vidin on süüdi mehe vaimse tervise
halvenemises, kuid unustas tõsiasja, et mees ei saanud magada ammu
enne unenäopüüdja ostmist.
„Hmm, ära sa nüüd ennast küll
süüdista! Sa ei ole oma mehe probleemides karvavõrdki süüdi,
üldse ei ole. Sinu abikaasa kannab oma lahkunud isa abielusõrmust,
mida tema isa kandis viimsete hingetõmbeteni. See sõrmus vajab
energeetilist puhastamist. Mida rutem selle puhtaks saab, seda rutem
su mehe tervis paranema hakkab!“ Nõid teadis millest rääkis.
Maide sattus segadusse. Jah, äi oli
oma sõrmuse ise sõrmest võtnud ja surivoodil selle Laurile andnud,
mille Laur kohe sõrme pani. Ikkagi mälestus isast, oma kõige
kallimast inimesest, sest just isa oli see kes Lauri kasvatas, kuna
ema läks linna tööle minnes oma eluga pahuksisse ja unustas üldse
oma mehe ja poja olemasolu.
„Kuidas ma selle mehe käest küll
kätte saaksin? Kas pean tal selle une pealt sõrmest eemaldama? Ma
ei saa seda ilmselt kätte, ta on üsna erksa unega ja sõrmus on
talle pisut ka väike, vaid seebiveega on võimalik seda eemaldada.
See ei tule kõne allagi! Ja abikaasale ma sellest kõigest rääkida
ei saa, ta niigi lubab mulle seevaldisse koha kinni panna, kui ma oma
uhhuuujutte ei lõpeta.“ Maide oli tõsiselt mures.
„Ehetel, eriti veel neid mida inimene
pidevalt kannab, on võime endasse salvestada kõik kandjaga seotu.
Eriti salvestab kuldehe endasse ka haigused. Nagu ma tean , kandis
teie äi sõrmust elupäevade lõpuni, seega on selle sisse
salvestatud ka ta haigused. Kui su mees seda sõrmust kannab,
hakkavad talle samad haigused külge, mis võivad lõppeda....“
Nõid neelas viimased sõnad alla.
Maide puhkes nutma. Talle meenus kuidas
mees kurtis öiseid südame- ja neeruvalusid. Just süda ja neerud
viisid ta äia hauda. Lisaks kõigele käitus abikaasa viimsstel
aastatel väga oma isale sarnaselt, isegi ta kõnepruuk ja miimika
meenutas üha enam Maide äia. Maide ise arvas, et tema kolmas silma
on avanenud, sestap näeb ta rohkem, et näeb ka oma abikaasas neid
külgi, mida ta enne polnud näinud. See pani naist isegi rõõmustama.
Naine tundis siirast rõõmu et toimumas on tema avanemine. Küllap
oligi, aga energiavaegus, mis teda mehe tervise pärast pidurdas,
pani ka Maide enrgiad blokki.
Nõia juurest lahkudes ja kodu uksest
sisenedes Maide vakatas, sest Laur istus klaasistunud pilguga
köögilaua taga, pilk sügisestele langevatele lehtedele suunatud,
mida kasepuu otse nende akna taga lennutas. Ta ei kuulnud ega näinud
et abikaasa uksest sisse astus. See ehmatas Maidet väga. Värisevi
käsi võttis naine oma sügismanti seljast, asetas selle esikupeegli
kapile ja hiilis vargsi kööki.
„Nüüd on lõpp! Elu on täitsa
persses! Tõsiselt!“ Lauri silmadest valgusid ühtäkki suured
pisarad, mida Maide nende kooselu jooksul veel kordagi näinud ei
olnud.
„Kas sa kujutad ette, ma küsisin
ülemuse käest vaba päeva ja ta lasi mul valida kas lahukun töölt
või loobun vaba päeva mõttest. Ma siis lahkusin töölt. Nüüd on
elu täitsa pekkis! Kes maksab pangalaenu? Ütle kes??“ Laur nuttis
juba lahinal. Maide ei osanud midagi öelda, ka tema maailm varises
kokku, sest kaks last oli vaja veel toita ja katta, mõlemad õppisid
alles algkoolis, tütar teises ja poeg kolmandas klassis. Lisaks
pangalaenule renoveerisid nad mehe vanemate maakodu, kuhu nad
plaanisid tulevikus alaliselt elama minna.
„Naine, aita mind! Sul on neid
tuttavaid uhhuuinimesi, kas nemad saavad mind aidata?!“ Laur lausa
röökis. Maide ei jõudnud ära imestada, et mees temalt sellist abi
küsis. Ju oli siis viimane piir ületatud. Või tegi tema tuttav
nõid midagi, puhastas mehe mõttemaailma ja nõidus mehe enda manu
ravile? Igatahes muutused olid toimunud.
Juba järgmisel päeval leidis Maide
ennast koos abikaasaga nõia vastuvõtult, kuhu mees vabatahtlikult
oma isalt pärandatud sõrmuse puhastada ja laadida jättis. Ja
sõrmus tuli sõrmest ära lausa ilma seebiveeta.
Poole aasta pärast kolisid Maide, Laur
ja nende lapsed isatallu ning rajasid sinna esoteerikakeskuse, kus
nad ise nüüd abivajajaid aitavad. Aga nad ei propageeri
taimetoitlust, vaid soovitavad inimestel süüa ökotoitu, mis on
säilitusainetecaba ning igati tervislik. Tänaseks on nad
aastatepikkusest pangalaenust priid, terved ja kaitstud.
Kui leiad enda üles, leiab ka tervis
su üles. Ja terviseküsimus ei seine kohe kindlasti mitte dieedis,
vaid füüsilises liikumises, mida kogu nende pere aktiivselt
harrastab. Ka meditatsiooni, kui hinge hakkab mõni raskus rõhuma.
Pole siis ime et igal suvel on nende
talus aset leidvatele seminaridele nõutud järjekord, sest indiaani
higistamistelgid võidavad ühe paopulaarsust ja tervendavad vaimu.
Leia sinagi iseennast üles!
4. september. 2019.a.
Vana-Rääma
