Jah, võtsin kätte ja digimuutusin kajakapojaks! Tegelikult terasem lugeja on kindlasti tähele pannud, et ma pole enam rajale kepikõndima saanud. Tõsi ta on, täna käisin 6 km ja olen sellel kuul alles teisel korral rajal. Sestap tahaksingi kajakapoeg olla. No väiksemaid vahemaid on läbitud, aga ... ma ei saa kõndida, no ei saa, viskab vasaku jala alt ja jalg teeb hullu valu, nagu mingi terav ese torgiks lihasesse. Vasaku põlve lihasesse. Valutab ja valutab, määrin, aga salv (milles on ussimürk, kampripiiritus jne.. ) ainult leevendab, tõmbab külmaks. Ei aita. Öösel ei lase valu ka magada. Ma ei saa aru milles asi on. Kolm aastat ja 3 kuud tagasi bussiõnnetuse tagajärjel murdus vasaku põlve luu ja ka kild oli lahti, aga see paranes ju kõik kenasti. Üle kolme aasta pole midagi tundagi andnud ja nüüd äkki. Ei teagi mida teha, sest arstile ma minna ei saa, mul puudub ravikindlustus. Sure või valude kätte ära aga meie riiki see ei koti. Ja raha eest mina minna ei jaksa. Seega on mul hetkel väga kohutav aeg, olen harjunud ennast aktiivselt liigutama aga ma ei saa. Paigal olek ahistab mind. Ja jalg sureb ka pidevalt. Ma enam ei tea mida teha. Ausalt. Lähengi nüüd jälle salvi sisse masseerima, ehk ometi saab mõnda aega valuta olla. Aga teile head tervist ja olge ikka positiivsed. 14. august 2026. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar