Juba mõne päeva eest sain naabrimehelt küllakutse, sest ta sai oma imekenad maalid ühte ruumi üles riputada ehk siis oma kunstigaleriid suurendada. Täna hommikul mainis ta, et kutse on jõus ja nii ma sinna jõudsingi. Olen ennegi uhkustanud, et meie majas elab andekas kunstnik Aleksei Jastrebov. Pärnakad üldiselt teda teavad ja niimõnelgi ilustab koduseinu tema maal. Veel mõne õhtu eest kutsusin ma ka teda osalema Rääma Rahva Oma Päeval, aga ta ei olnud sellest midagi kuulnudki. Meie hoovis kuuride ees oleks kohta olnud küll ja sellise hullu ilma korral, nagu eile oli, oleks saanud heal juhul kuuridesse varjuda. Aga andekas ta on. Aleksei rääkis mulle ka oma kunstnikuks kujunemise loost ning sain jäädvustada ka vanu ajalehtede väljavõtteid, mis kõik tal alles on, aastakümnete tagused. Nii armas. Ka ajalehefoto tema õpetajast Revel Fjodorovist. Ka tema oli tšuvassi juurtega. Aleksei ei maalinud noorena, ande endas avastas vanemas eas. Ka tema armsa abikaasaga saime täna pikemalt vestelda. Tema samuti maalib. Mina meelsasti kajastan lugusid persoonidest, kes mulle erinevail viisil korda lähevad. Kunst on mind nii kaua paelunud, kui ennast mäletan. Ja lapsepõlvekaaslased mäletavad ka mind lapsena joonistamast... Oli üks armas päev. Aitäh! 13. juuli 2025. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar