Jah, vat, äkki olengi suhkrust! No ei saa korralikult rajal trenni teha, juba mitmendat korda vihm takistab. Õhuniiskus on juba kohutav ja vihma ainult kallab ja kallab. Praegu näitab ainult 21 soojakraadi, loodan, et suvi veel läbi ei saa. Ootan ikka 30 kraadiseid suvepäevi veel. Kentsakas on lugeda kuidas erinevad väljaanded kirjutavad, et meil on troopikasoojad ööd, 20 kraadi. Normaalne! Kas tõesti pole enam millestki muust kirjutada? 20 kraadi ja troopikasoe? Pigem külmapoolne. Troopikasoe algab vast ikka 30 soojakraadist? Vanasti öeldi, et kui millesti muust pole enam rääkida, räägitakse ilmast. Ja tundub, et ajakirjandusel polegi millesti muust kirjutada sellisel juhul. Meie rada jäi 7 km pikkuseks. Eile oli mu kalli isa 92. sünniaastapäev ning täna saime me Germoga ka isa haual käidud. Ja Riia maanteed pidi tagasi kulgedes hakkaski sadama ning buss just tuli...Ma siin mõtlen, et olen õnnelik inimene, et mul on olemas koht, kus esivanemaid meenutamas käia. Mulle meeldib vahel oma elustolust neile ka rääkida. Neil on viimne puhkepaik ja nad on saanud kodumaa mullaks. Mina tahaks ka kunagi kodumaa mullaks saada, mitte tuhaks, ikka kirstus mullaks. No nii umbes 50 aasta pärast. Jah, ka surmale ja matustele tuleb mõelda, sest mittekeegi meist ei ela igavesti. Viimase väikse ajaga on läinud mu 3 tuttavat, nagu nad ikka lähevad, 3 kaupa, ka vanem õde...Aitab ehk? Ärge mulle kaastunnet küll avaldama hakake, ikka tema kolmele pojale. Ma ei taha, et pärast mind jälle tontteabmilles süüdistatakse. Lahkumine on kurb ja valus, inimhing on habras. Kõik me kunagi läheme. Elu on habras. Meid, kalli Ema lapsi on nüüd 6, 3 tütart ja 3 poega ...Hoidke ennast! 29. juuli 2025. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar