Jaansoni rada 239.päev

Mis sest et koju jõudes olime nagu riietega koos ujumast tulnud. See peenike seenevihm oskab väga hästi läbi riiete pugeda. Jah, just, arvasite õigesti, jõudsime rajalt. 4,3 km oli tänane teekond pikk. Kuna vaja oli suure raamatulaadungiga postimajaj minna siis kepikõndisimegi taas kesklinna piires, tegelikult võin täitsa öelda et meie kodu ongi kesklinna piirkonnas, sest maaliini bussijaama on meie kodust täpselt 1 km ja Jahtklubisse ka sama. Elu kesklinnas on armas. Käisime ka Pärnu sadamakail, kuskohast olen kunagi parvlaevaga ka Kihnus käinud, enam kahjuks seda võimalust ei ole. Samal ajal seisis seal parvlaev REET, tehti mingeid elektritöid. Nägin ühte tuttavat. Mina, va pime, ei tundnud kohe äragi. Vallikäärus kondasime ka. Mõnus sügisene ja inimtühi linn, peaaegu, sest jalutajaid ikka jagus. Rüütli tänaval nägime (vist) armsa Melani Pardi nimelist tuvikest, kuigi ma pole selles päris kindel. Üldiselt ma armastan sellist sügist, ei ole veel külma ega lund, ikka pärissügis. Tihtilugu algab meil peale suve kohe talv aga sellel aastal on sügis ja sügisene (novembrikuu) Pärnu on kuidagi eriti armas ja kodune. See kaamos ei mõju üldse halvesti sest minu jaoks teda polekski nagu olemas. Tegelen asjadega mis mulle meeldivad ja olen õnnelik ja terve. Ole sinagi õnnelik ja terve! 19. november. 2021.a. Vana-Rääma

Jaansoni rada 238.päev

Olen tihti öelnud ja mõelnud et iga asi, mis su ellu tuleb, on millekski vajalik. Näiteks tänane päev, õigemini õhtu, millal elektrihind taas laes oli. Nagunii on elu kevadega võrreldes rohkem kui poole kallimaks läinud, nii otsustasin ma elektri pealt kokku hoida ja selle enda kasuks muuta. Kuidas? No see on väga lihtne, võtsin kamorkust kepid ja läksime rajale. Täna kepikõndsime mööda Rohelist Kuldse kodu juurde, sealt Tallinna maanteele ja ... Liikumine on ju tervise edu pant ning nigela nägemise pärast ei kavatsenud ma ka pimedas kodus istuda. Õhtu kujunes ilusaks. Kepikõndisime pisut üle 4 km ja siis läksime külla. Praegu on õues õhk suhteliselt jahe, usun et teeb öökülma aga naudin endiselt sooja novembrit ja enda liigutamist. Pange segase ühiskonna kiiksud enda kasuks tööle ja tunnete ennast sama õnnelikult kui meie. Armastan! 13. november. 2021.a. Vana-Rääma

Jaansoni rada 237.päev

Nonii, täna jõudsime üle 6 päeva taas rajale. Sain oma jalakrampidest priiks ning enesetunne on hea. Kuna oli ka postimajja asja siis tegime kesklinna tiiru, kokku kõigest 4,2 km, mis on minu jaoks hetkel paras. Imeline ilm ka, päike säras nii võimsalt, et vaid ühel endast tehtud fotol ei olnud mul kaaslast, aga eks näete ise, ma pikemalt sellel teemal ei peatuks. Päike on kõikvõimas :) Käisime Koidulale Brakcmannile ka tere ütlemas. Ja seal kahe suure inimese vahel on mu lemmikallee, mis hetkel küll alasti on, aga ma ei saa kunagi sealt mööduda jäädvustamata. Tohutult hea energiaga allee. Sealt suundusime Munamäele (jah, Pärnus on oma Munamägi) ning edasi Vallikääru, kus 6 päeva eest oli sealne sillake saanud uue südamekujulise taba. Tore, et tänapäeva armastust ikka paberiga kinnitamas käiakse. Õnne! Ja siis vudisime Tallinna väravate vahelt kodu poole ning seal klõpsasin veel mõne ilusa pildi. Ausalt öeldes ma ei mäletagi nii ilusat sügist Pärnus. Soe ja värvikas. Oleme terved, eksju? ;) 12. november. 2021.a. Vana-Rääma