Jess, rannahooaeg on avatud meie jaoks, sest me käisime täna juba Vana-Pärnu muuli lõpus ära! Ja kilomeetrid tuli meil rajal täna 10, tegelikult isegi peale veel, sest ma unustasin algul telefoni koju. Ja ühe ajupuu tassisin ka koju, õigupoolest Germo tassis oma seljakotis. Aga nalja sai ka. Muul on igasuguseid puuoksi ja tähiseid täis, olen kursis, et ka geopeiturid panevad neid, sest nad käivad oma aardeid otsimas ka pimedas, olen kunagi ühe tuttavaga kaasas käinud. Ja meri toob ajupuitu muulile, nii ma sealt üle lemmikpuu leidsingi, viskasn veidi aja pärast eemale, et muuli lõpust tulles võtan kaasa, kui just uimast ei pane. Äkki vaatan taha, Germo on nii maha minust jäänud, miski kolin tuleb koos temaga, no lillelapseke, nagu ta mul on, ega ta ei saanud empsist nõrgem olla, lohistas suurt ajupuud enda järel. Käsikisin maha jätta, leidis uue, aga kaldale jõudes ta seda enam tassida ei viitsinud, ja kotti ka ei mahtunud, sest seal oli tema jope, mille ta minnes selga pani ja ikka tükk tegu oli enne, kui ta nõustus seda ära võtma ja seljakotti panema. Ega ta muulile ka minna ei tahtnud, pakkusin, et jäägu kaldale, et ma lähen käin ise ära, no kus sa sellega ... :) Ja vaatetornist ronis ka kibekähku alla. Eks see nii ole, ma pean temaga arvestama, vahel ka sõna kuulama. Aga samas on ta mu positiivne reisikaaslane, vahel saab nalja ka, näiteks täna laulsime Kihnu Virve kajakalugu, sest linnud otseselt kisasid kogu aja rannal. Parte oli palju, lehmi polnudki. Niisiis, tänane päev pole veel lõppenud, mine tea mida see endaga toob. Aga ilm on ilus ka, nautige teie ka! 18. aprill 2025. Vana-Rääma
class="separator" style="clear: both;">
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar