Jaansoni rada 836. päev

Pärast ämma juurest naasmist läksime otse oma kilomeetreid tegema. Täna liikusime kõigest 6,5 km. Aga vähemalt on soe ja tuulevaba. Olgugi, et ilmateade lubas pussnuge või misasju sealt taevast alla. Pärnus säras kogu päeva päike, igatahes! Urmas nikerdas kasvuhoonesse nii mõnusad kastikesed, lisaks ei saa jalg mullaseks, nagu vaip oleks maas. Vaid väike nurk on vaibata, seal kasvavad maasikataimed. Kastidesse tulevad redised jne ...tomatitaimed jäävad sellel aastal ka kottidesse, hea ja mugavam ka. Hetkel on kasvuhoone nagu tantsuplats, üks kastike kuivab õues peitsimisest alles. Ja Piiri tänava lahked naabrid tõid mulle ka karulauku, peotäis vitamiini. Mõnus. Lisaks praadis Harli tinti ja tegi marinaadi ka, oi, no aitäh selle mõnusa suutäie eest kallid Urmas, ämm ja Harli! Täna on nii sisukas ja positiivne päev olnud. Pean mingi valemiga õhtul raamatu käest öökapile saama, et varem tõusma, sest juba kell 9 hommikul on start ja koju jõuame vast õhtul samal ajal. Seega homme mind kogu päeva netis ei ole, oleme Tartus. On mõned kokkusaamised ja kui ka sina soovid homme kohtuda siis anna juba täna teada, sest homme võib hilja olla, ma ei käi endiselt telefoniga netis. Mis seal ikka, mõnus on olla. Tuju on hea ja tervis ka. Olge teie ka ikka positiivsed ja terved ning kohtumiseni homme Tartus! 24. aprill 2026. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

Ilu ei panda padaje

Sekka lugemise-, rajatamise- ja ürituste blogimistele tunnen, et pean kogu selle viimaste tundide (päevade) ilu blogisse jäädvustama, et ta oleks koos kõikide teiste artiklite sündmustega, nagu ühes sahtlis. Jah, hiljuti ilmus Audru valle lehe "Kodused Hääled" aprilli number, kus hea Ülle Varik tutvustab mu lühiromaani "Vihmatüdruk," mis viib lugeja nii Audru valda, täpsemalt Lavassaarde (mis oli kunagi omaette vald) ja ka Pärnusse seiklema. Sinna sisse on kirjutatud ka armastatud muusik Ergo Korp. Siirad tänud, Ülle! Jagasin sotsiaalmeedias veebilehte aga varsti saan ka endale paberkandja, millel on minu jaoks oluliselt kaalukam tähendus, nagu kõigil paberväljaannetel. Olen ise aastaid hobiajakirjaniku tööd teinud, ja üleüldse meeldib mulle niiöelda trüki lõhn, seda mitmes mõttes. Siia lisan ka eile toimunud "Raamatu ja Roosi päeva" plakatid, mille armsad Apollo töötajad mulle kinkisid. Aitäh! Te olete võrratud seal PK Apollos! Eranditult kõik! Aprilli "Loomingu" numbrist leiab teiste seas arvustuse minu värskema luuleraamatu "Valged varjud" kohta, mille eest tänan Sveta Grigorjevat. Aitäh! Tänases "Pärnu Postimehes" avaldas ajakirjanik Kristo Niglas väikse artikli eilsest "Raamatu ja Roosi päevast," kus ka meie kenasti kirjanik Kerttu Rakkega figureerime. Lisaks viisin ma täna 7 raamatut teele, osadele ka kätte. Väike jäädvustus ka siia kalli Looraga. Ja nii naljakas, kui see ka ei ole, kohtasin ma üle aastakümnete Pärnu Rüütli tänaval ühte kirjandusinimest, kes kunagi ka ühes teises linnas kirjandusõhtuid korraldas ja nüüd Pärnusse niiöelda ära eksinud on. Ja tal on meeles, et ma lubasin talle kunagi ühed laulusõnad kirjutada. Minul endal oli see meelest pühitud. Aitäh meelde tuletamast, Nuki! Kunagi ehk ja siis palun laula see lugu mulle kõige esimesena ette! Jah, Nuki on kunagi käinud ka ühes saates, mis on seotud otseselt laulmisega. See on nii naljakas, detsembris Tartus liikudes kohtasin Riia tänaval ühte inimest ja see oli ka pärnakas, nüüd Rüütli tänaval kohtasin ühte tuttavat inimest ja see oli toonane tartlane, kui me kunagi ammu tutvusime, aga juurtelt vist võrokene. Või ... Aga nüüd ma lähen, olen siin õhtul tagasi. Ja homme olen Tartus, seal jalutab kindlasti mõni pärnakas vastu :) Ahjaa, eile silkasin ka Rahva Raamatust korra läbi, kohtasin Jaak Kaändu, kes ootas esinejaid, eks ikka teatud päeva raames. Jäädvustasin. 24. aprill 2026. Vana-Rääma

NAERU ÕPILANE - Eeva Park

Loetud sai Eeva Pargi romaan "Naeru õpilane," mis on põige ühe pere ellu, õigupoolest kõneleb vanemate suhtumisest ja suhtlemisest lastega, mis pole just kõige meeldivam. Eks need varjuküljed jäävadki paljudel märkamata ja siis öeldakse, et oi kui armas pere teil on. Katkisest perest võivad vormuda väga katkised lapsed, kes ei ole vanemate armastusest mitte iialgi tunda saanud, ei oska ka ise armastada ning näevad kogu elu jooksul kolli seal, kus teda olnudki ei ole. Jälle need rääkimata loo, jälle need tegemata teod! Ühesõnaga väga ehe lugu ühest perekonnast, kus koheldi lapsi halvasti ning laps on, mõistagi - pere peegeldaja. Eks lugege ise. Minu on au olnud kirjanik Pargiga ühel päeval ühel laval raamatuid esitleda. See oli kunagi aastate eest Võtikvere külas, kus armas kirjanik üritusi korraldas. Küll oli ilusad ajad! Aitäh selle eest, kallis Imbi Paju! Nüüd siis raamatut tutvustav tekst ka. «Naeru õpilases» järgib autor oma tegelaskuju püüdu vabaneda vanemate verepärandist, mis kord on juba purustanud ta lapsemaailma (romaan «Tolm ja tuul», 1992). Nii perekonnas kui maailmas on ühtmoodi haiglaslikku hullust, inimesed on samavõrra iseenda kui süsteemi vangid, ning õnnemiraaž on alati puudutuse kaugusel. «Eeva Pargi proosal on omadus, mida eesti kirjanduses ei kohta just üleliia sageli: ta on põnev, kergesti loetav ja mõistetav, ta voolab iial igavaks muutumata, äratab uudishimu, mõjumata mingilgi viisil pealiskaudsena.» (Cornelius Hasselblatt). 24. aprill 2026. Vana-Rääma

"Raamatu ja Roosi päev" Pärnu Keskuse Apollos

Sellel aastal kohtusime taas koos Kerttu Rakkega lugejatega ja roositoojatega Pärnu Keskuse Apollos ja lubame, et see jääb traditsiooniks. Ehk siis igal aastal 23. aprillil leiab see traditsiooniline päev aset. Mina juba ei mäleta mitmendat aastat ma osalesin, kipub sinna 10 aasta kanti vist juba. Aga meie koos Apollo raamatukauplusega järgime ja austame vanu "Raamatu ja roosi päeva"traditsioone, mis kunagi Barcelonast alguse said. "Pärnu Postimees" käis ka meiega kohtumas, ehk isegi Kristo Niglas jäädvustab seda lehes. Igal juhul mulle tundub, et sellel aastal käis rekordarv inimesi ja raamatuid päeva lõpuks kippus nappima. Tore on, et ka sõbrad järgivad seda traditsiooni ja käivad roosi vastu raamatuid vahetamas või raamatu vastu roose vahetamas, võta kuidas tahad. Ja oli ka neid, kes olid teise tiiruga tagasi, tulid uue roosisülemiga ja läksid raamatuportsuga. Põgusalt sai vesteldus raamatutest, kirjanikest, kirjastamsiest ja üldse kirjaniku elust-olust. Vahetasime Kerttuga omavahel raamatud ja siis ka Andrus Eelmäega. Germo nüüd räägib kodus, et tal on uus sõber. Vaatab ta ju "Naabriplikat" ja küsis Andruse käest isegi kuidas Mihhailoval läheb :) Selline armas päev oli meil Pärnus. Aitäh kõigile ja ka Apollo armsale ja töökale kollektiivile! Ning tänud ka sulle kutsumast, armas Julia! Ja täna ilmus ka Audru valla lehes arvustus minu romaanist "Vihmatüdruk". Aitäh, Ülle!chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/https://parnu.ee/OV/AudruOV/Audru_ajaleht/Audru-ajaleht-2026-04-web.pdf?fbclid=IwY2xjawRXV7tleHRuA2FlbQIxMABicmlkETFwaGJ1cEFYS2VLNzM0UDhSc3J0YwZhcHBfaWQQMjIyMDM5MTc4ODIwMDg5MgABHsU10LJYVGk9_PRMmBIYW3cwUcwHMTQyf9CyGNQ0YUN0C9pk0MVcYGPApITC_aem_cKwpHZsbaFCL5uKq6S_aiQ 23. aprill 2026. Vana-Rääma