Pärnumaa jutuvestjate konkursi "SÜGAV VESI" lõpak

Täna jõudis jutuvestjate konkurss lõpusirgele. Õigupoolest esinesid täna parimatest parimad ja jagati tänukirju ja meeneid. Kuna lõppu jõudiski paremik, oli raske valida oma lemmikuid. Väiksematele osalejatele ei jagunud mul isiklikke kinke nii palju, kui ma oleksin soovinud, sest täiskasvanutele kirjutatud raamatuid ma algklassi õpilasele ei kingi. Aga igal juhul kõikidele osalemast, need olid ühed imelised päevad, kui sain žüriitööd tehes ajusid ragistada. Lapsed on ikka üliandekad, tublid ja julged. Kinkisin 6 osalejale oma raamatuid ning valituks osutusid need, kes väga eristusid. Minu poolt said mu pühendusega raamatud: Getter Viidebaum Sindi gümnaasiumi 4. klassist, Kaarl Patrik Kraavi Koidula gümnaasiumi 10. klassist, Aura Ingel Aron Sütevaka HG 6b klassist, Yeva Savka Sindi gümnaasiumi 4. klassist, Elizabeth Eberg Raeküla kooli 9b klassist ja Mariia Huziienko Sindi gümnaasiumi 4. klassist. Kolmapäeval, 12. novembril võistlesid jutuvestmises 20 jutuvestjat 1.-3. klassidest ja 19 jutuvestjat 4.-6. klassidest. Hindamas oli žürii: sõnakunstnik ja kõneõpetaja Meelis Sarv, kirjanik ja kirjastaja Margit Peterson, näitejuht ja sõnakunstnik. Jaak Eamets ning Eesti Rahvakultuurkeskuse suulise pärandi spetsialistid Kadri Suits ja Helena Käbin. Žürii hindas parimateks, kes esinevad uuesti jutukontserdil laupäeval, 22. novembril kell 11-14 Sauga Avatud Noortekeskuses: 1.-3. klassid: Mona Herta MILLER (Audru kooli 1.a klass, juhendaja Kaja Nurk) Mari NÕMTAK (Mai kooli 3.a klass, juhendaja Enel Telve) Nicolas LEUHHIN (Rääma kooli 3.b klass, juhendaja Aive Vainu) Aleksia KALDOJA (Mai kooli 3.c klass, juhendaja Ene Pulk) Mona MARUSTE (Vanalinna kooli 2.a klass, juhendaja Piret Karu) 4.-6. klassid Kirke Tenel OJALA (Jõõpre kooli 5. klass, juhendaja Helle Kirsi) Linda LEPP (Rääma kooli 5. klass, juhendaja Anu Kaljuvee) Astra Ingel ARON (Sütevaka 6.b klass, juhendaja Kaisa Pulk) Lenna SARAPUU (Mai kooli 5. klass, juhendaja Inga Kukk) Melori Saul (Rääma kooli 4.b klass, juhendaja Anu Kaljuvee) Kolmapäeval, 19. novembril võistlesid jutuvestmises 13 jutuvestjat 4.-6. klassidest, 16 jutuvestjat 7.-9. klassidest ja 4 jutuvestjat 10.-12. klassidest. Hindamas oli žürii: sõnakunstnik ja kõneõpetaja Meelis Sarv, kirjanik ja kirjastaja Margit Peterson, näitejuht ja sõnakunstnik Jaak Eamets ning Eesti Rahvakultuurkeskuse suulise pärandi hoidja Helena Käbin. Žürii hindas parimateks, kes esinevad uuesti jutukontserdil laupäeval, 22. novembril kell 11-14 Sauga Avatud Noortekeskuses: 4.-6. klassid Getter VIIDEBAUM (Sindi gümnaasiumi 4. klass, juhendaja Eneli Arusaar Mirell TIITUS (Sindi gümnaasiumi 4. klass, juhendaja Eneli Arusaar) Yeva SAVKA (Sindi gümnaasiumi 4. klass, juhendaja Eneli Arusaar) Mariia HUZIIENKO (Sindi gümnaasiumi 4. klass, juhendaja Eneli Arusaar) 7.-9. klassid Erleen PÄRN (Sauga kooli 7. klass, juhendaja Marika Hoolma) Elizabeth EBERG (Raeküla kooli 9. b klass, juhendaja Ave Ermus) Karlis MAIDLAS (ülejõe kooli 8. b klass, juhendaja Kaie Keldrimägi) Georg Paul LEHISMETS (Mai kool 8. klass, juhendaja Inga Kukk) 10.-12. klassid Johanna PIIRISTE (Sindi gümnaasiumi 10. klass, juhendaja Eneli Arusaar) Lisette KIVIMÄGI (Sindi gümnaasiumi 10. klass, juhendaja Eneli Arusaar) Ranno PEET (Ühisgümnaasiumi 11. a klass, juhendaja Kersti Jürgenson) Kaarl Patrik KRAAVI (Koidula gümnaasiumi 10. klass, juhendaja Ebe Saarna) Muinasjututaat Jaak kutsub jutukontserdile veel Siim OJALA (Jõõpre kooli 5. klass, juhendaja Helle Kirsi) Geiti JURO (Rääma kooli 8. b klass, juhendaja Ulla Kübar) 22. november 2022. Vana-Rääma

Meibaumide pereansambli kontsertmõtisklus "Keelest ja meelest"

Täna kell 18.00 kogunes rahvas Raeküla Vanakooli Kogukonnakeskusesse Meibaumide pereansambli kontsertmõtisklusele "Keelest ja meelest," kus pereema Heili Meibaum mängis flööti ning muusikapalade vahele luges oma luulet. Peretütar Marta Meibaum mängis viiulit ning pereisa Mait Meibaum saatis neid klaveril. Kõlasid: Gerog Friedrich Händeli - La Rejouissance, William Corbett - Triosobaat nr 1 G-duur, Largo-Vivace-Grave-Presto, Johann Sebastian Bach - Aaria Goldbergi variatsioonides, Johann Sebastian Bach - Sonaat viiulile e-moll, Allegro-Adaigo ma non tanto, Wilhelm Popp-Cantilena, Margo Kölar - Martale, Hillar Kareva-Tuuled/Idatuul. Läänetuul., Tõnu Kõrvits-Unistus, Raivo Kõrgemägi-See väike maa ja Juhan Aavik-Hoia, Jumal, Eestit. Aitäh kutsumast, hea sõber Urmas! Oli väga hingestatud kontsert ja üks selle aasta suuremaid muusikaelamusi minu jaoks. Viiulipiiga Marta on geenius. Mulle väga meeldis ka Heili Meibaumi luuleesitlus, see oli veenev ja mõnusalt sügavamõtteline, luulelisest kaootiline, sõnamänguline ja mõtlemapanev. Andeka inimese andekad read. Raamatu lugemiseni jõuan ma ka varsti, sest hea Urmas kinkis mulle Heili luuleramatud;"Sõnasööja" ja "Elumõttelõmgakera." Ootan juba põnevusega lugemist. Filmiklippe ma ei teinud, nagu Heili palus aga blogi tarvis mõned jäädvustused pildistasin ikka. Olgugi, et üritus tundus rohkem kogukonnakeskne olevat, vähemalt mulle jäi selline tunne, tänan ma siiralt Urmas Saardi, et ta meid pojaga kontserdile kutsus. Mina omakorda kutsusin ka naabrinaise kaasa. Loodan väga, et sellest pahandust ei tule, et me kontvõõrastena majja saabusime. Ka Germo on positiivselt meeletatud ning tema lemmik oli viiulitüdruk Marta. Terve tee bussiga koju sõites muudkui pajatas. Mina isiklikult polnud Vanakooli hoones aastakümneid käinud. Kunagi väga ammu, vähemalt 20+ aastat tagasi, kui ma veel luuleklubisse "Luuletaeva -Latern" kuulusin, oli seal meil üks etendus. Aga siis vedas luuleklubi varalahkunud Maire Haas, luuletajanimega Tulilill, minu hea sõbranne. Ilusad mälestused jäävad sellesse aega ja tänane kontsert elavdas ka need. Veel läks mulle väga hinge kuidas poetess Heili Meibaum rääkis ka käimas olevast Eesti Raamatu Aastast. Ta mõtestas selle loosunglause nii kenasti lahti, jätsin omast arust meelde, aga nüüd blogides on kadunud... aga aitäh sellegi poolest. Raamatul on minu elus suur ja kandev roll, sestap iga raamatuga seoduv nüanss, toiming, tõlgenudus, väide, jmm...poeg mu hingesügavustesse. Kui vaid saaks, laseks poetessil oma sõnu korrata ja õpiks pähe. Igal juhul imeline õhtupoolik, mis jääb kauaks meeli paitama. Suur-suur aitäh! 21. november 2025. Vana-Rääma

P.S. See foto, millel oleme mina, mu poeg ja naabrinaine, on fotograaf Urmas Saardi tehtud.

Jaansoni rada 766. päev

5 km siis tehtud. Täna leidis mu 10 raamatut endale uue kodu. Aitäh, et loete! Aitäh, et ostate! Ma tõesti tunnen ennast õnnelikult, sest raamatu valmimine on tänapäeval väga kulukas protsess ja elukallidus tõuseb veel ja veel. Te aitate mu kirjastusel ellu jääda. Lisaks saan ka tihti tagasisidet, aitäh, aitäh, aitäh! Kirjanikul on alati hea meel, kui ta raamatuid loetakse ja see lugejale ka korda läheb. Ma siin plaaningi nii, et samal ajal liigutan ennast füüsiliselt ja viin ka raamatuid tallataksoga aegajalt ostjaile koju kätte. Postimajja nagunii. Õnneks toimub igapäevalt Pärnus midagi, nii muutuvad ka pikad ja pimedad õhtud põnevaks. Pole aega kodus ollagi ja imekombel pole mul vaja täna elamist ka kütta. Õhtul näitas kesklinna silla juures termomeeter 0. No ja päeva tipuks oli täna muidugi kohtumisõhtu kirjanik Piret Jaaksiga. Nüüd ootan millal saan raamatuga voodisse minna. Sellel aastal neid juurde ostma ei pea, sest üks üllatusraamat ootas ka mind Omniva pakiautomaadis. Aga head õhtut. Homme on uus ja põnev päev. lge terved! 20. november 2025. Vana-Rääma

class="separator" style="clear: both;">

Kohtumisõhtu kirjanik Piret Jaaksiga

Täna kohtusid huvilised Pärnu Keskraamatukogus kirjanik, dramaturg ja teatriteadlase Piret Jaaksiga. Piret Jaaks on mitmekülgne looja, kelle sulest on sündinud nii menukaid näidendeid („Pobiseja“, „Minu Narva“, „Öökuninganna“) kui ka tunnustatud romaane („Taeva tütred“, „Põdravalgus.") Ta on kirjutanud ka 5 hooaega koos Villu Kanguriga tuntud komöödiasarja „EnsV“? Piret Jaaksi lasteraamatud „Emme draakon“ ja „Suur saladus“ on leidnud tunnustust ka rahvusvaheliselt. Hiljuti esitles Piret koos koer Jussiga Tallinna Südalinna raamatukogus oma uut lasteraamatut „Tark koer“. Kõige uuemat lasteraamatut tõlgitakse korea keelde. Kohilast pärit (ja Läänemaa juurtega) Piret pajatas huvilistele oma teekonnast, kuidas temast sai stsenarist ja kirjanik. Lisaks rääkis ka, kuidas ta ühte oma näidendit lavastas aga nendib, et see töö jäägu siiski lavastajatele. Lasteraamatuid kirjutama paneb teda elu ise, sest tegelaskujud on ka tema pereliikmed. Küll aga romaane armastab ta kirjutada ajaloolisi, sest ajalugu lihtsalt köidab teda. Ka järgmine romaan, mille kirjutamine tal käsil on, on ajalooline, aga sellest ta praegu rohkemat ei maini. Piret leiab oma ajalooliste romaanide kirjutamiseks ainest päevi arhiivides revideerides ja vajadusel ka tekste tõlkides. Mine tea, ehk kirjutab kunagi isegi kriminulli valmis. Aga kirjanik Piret Jaaks kirjutab ühte raamatut korraga, mitte mitut. Ühe näidendi kirjutamiseks võib kuluda 3 nädalat või suisa kuu. See on küll jumala ime, kui näidend jookseb kahe nädalaga paberile. Näitekirjanikuna teeb ta reeglina ikka tellimustööd, mitte ei kirjuta näidendeid sahtlisse, kuhu nad võivadki jääda. Lisaks mainis kirjanik Jaaks, et ajaloolisi filme on raske, mahukas ja kallis teha, kaasaegseid odavam. Imelisel kohtumisõhtul küsiti palju küsimusi, millele ka lahke ja positiivne Piret rõõmuga vastas. Näiteks saime teada, et ta on töötanud kunagi rahvusvahelises prügimajandusega seotud programmis turustajana ning pidanud seoses sellega väisama ka erinevaid prügimägesid, nii Filipiinidel, kui Indias. Aitäh, Piret ja aitäh Pärnu Keskraamatukogu! Oli imetore ja sisukas õhtu! Aitäh ka raamatute "SIREENID ja teisi näidendeid" ning "Põdravalguse eest!" 20. november 2025. Vana-Rääma

2 viimati lisatud fotot: Heda Piiriste