Jaanitulel Lavassaares

Jaanituled on alanud. Vähemalt ühte neist on peetud ning see toimus eile, 17. juunil Pärnumaal Lavassaares alevikus. Gaud on süüdi, et me Germoga sinna jõudsime. Peasüüdlane. Siin tuleb välja jälle see, et unistada tuleb suurelt. Teades, et sõber Ergo seal esineb ja salamisi unistades ka kohal olla, läks tänu kallile sõbrannale Gaudile meie unistus täide, kuigi see oli ekspromt minek ja Gaud tõmbaski meid otse rajalt maha :) Me olime kepikõndimas ja parasjagu Ehitajate teel jälle, kuid mitte uuest sillast kaugel, kui keerasime metsa ja jõudsime Ojja, nagu eelmises blogis mainisin. Ja mööda Vana-Rääma tänavat kepikõndides nägme kuidas sõbranna autoga hoovi keerab. Oh seda õnne! Oli see alev ju kunagi ka meie perele koduks ning just seal tutvusime ka kunagi 28 aastat tagasi Gaudiga, kui meie ühine sõber Marco, kes nüüd ammu juba Ameerikas elab, helistas Gaudile ning kirjendas mind ning soovis, et Gaud mind üles otsiks ja telefonile kutsuks. Otsiski, nagu siiani näha on :) Aga nüüd jaaniõhtust ka ikka. Teid kõiki oli üliarmas näha, Raili, Riina, Almi, Vova, Priit, Maarit, Ülle, Sass, Krista, Sveta, Aili, Kerli, Kadri, Lisett, Merike jt ... Hästi soe tunne jäi hinge, aitäh! Ja loomulikult nautisime sajaga Ergo esinemist, mis tõi piskutki jaaniõhtu meeleolu. Ainult, et Lavassaare sääsed tahtsid meid ära süüa. Ma pole aastaid nii palju sääski unes ka näinud :) Germo on nii õnnelik siin, särab nagu juudi jõulupuu. No ausõna. Esiteks saada kahel õhtul järjest osa ühe oma lemmiklaulja Ergo kontserdist, näha ja kallistada Gaudi ja ka teid, kallid sõbrad ja tuttavad seal Lavassaares, seda ei juhtu igapäevaselt. Ööuni jäi küll umbes 5,5 tunniseks, aga väsimust me ei tunne, pigem on tõesti emotsioonid laes. Aitäh mu kallid sõbrad, et te olemas olete! Aili ja Kerli, saadan teile fotod postkasti ka, ehk keegi oskab neid heledamaks tuunida, praegu on nad väga tumedad ja vaevu aimatavad. Kallistan 18. juuni 2023. Vana-Rääma

Jaansoni rada 337.päev

Eile õhtul käisime ikka Germoga 11,5 km-sel rajal ka, aga kuna meid tõmmati otseses mõttes rajalt maha, siis blogima jõuan alles praegu. Kaanetüdrukuks on mul täna siin armas Taimi oma armsa koeraga. Sorry, koera nime jõudsin unsutada ja Germo on õues, ei saa tema käest ka küsida. Aga teid oli nii armas kohata. Ikka ja jälle su uut koera vaadates meenub Olaf ... Meie kulgesime ikka uue silla suunas kuni tuli telefonikõne ja siis läks juba kiireks, keerasime Ehitajate teelt kusagile võssa, sealt jõudsime endise Oja poeni (roosa maja) ja Rääma tänavale ning tegme oma elu kiiremaid liigutusi, sest öised plaanid tuli ju teoks teha. Ruttu väike värskendus kodus, uus kleit selga ja minek. Aitäh, mu kallis sõbranna! 17. juuni ja blogin 18. juuni 2023. Vana-Rääma

Vana-Pärnu perepäev

Töö ja meelelahutus üheskoos. Kuna ma käisin Vana-Pärnu perepäeval ka tööd tegemas (artikkel) siis ma ei saa kirjutada muljeid, need ilmuvad lehes. Küll aga tänan Vana-Pärnu kogukonna eestvedajat ja aktivisti Olav Karulini, kes selle idee ka täide viis. Ning peafotol on ta koos Pärnu Spordikooli treeneri Peeter Kaisiga, kes teeb tänuväärset tööd ning ootab poisse Vana-Pärnusse trenni. Just sinna samasse Kesk tänav 22, kus toimub täna esmakordne perepäev. Soovime selle jätku ning järgmisel aastal võtan oma raamatud ka kaasa ning osalen ise ka, luba on olemas. Aitäh, Vana-Pärnu kogukond! Nagu näete, oli kohal ka Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ning kuulutas üritse avatuks. Ja meie käisime Vana-Pärnu pubis Starter söömas. Ma jõudsin ära süüa pool krõbeda kana praadi, nokkisin välja röstitud saiakuubikud, mis sinna ei kõlba. Aga maitse oli salatil hea, sest küüslaugu kaste teeb iga salati maitsvaks. Ja hind on väga taskukohane, suur taldrikutäis salatit maksis vaid 5.50! 17. juuni. 2023. Vana-Rääma