Tänases "Õhtulehes"!

   Kuna see siin on mu avalik päevik, mis kajastab peaaegu kõike minuga seonduvat, (aga oma magamistuppa ma piiluda ei lase siiski) siis loomulikult lisan siia ka tänases "Õhtulehes" avaldatud artikli, mis kõneleb Marco Tasasest ehk siis rohkem tuntud strippar Marcost. Ja muidugi on seal ka mind mainitud, kuna olen tema uuema ja kuumema loo "Kepikas" sõnade autor.
  Tegu oli siis tellimustööga ja just nii see ka sündis, nagu Marco artiklis räägib.
"Õhtulehte" saate lugeda SIIT.
Lugu saate kuulata SIIT.

Ja artikli lõpuni saate lugeda järgmiselt pildilt.
Aitäh, sõber Marco! :)

Siis kui Sanga talu peremees Pärnut väisab..... ;)

Sven Kivisildnik

     Täna hommikul ärkasin puurimise peale. Otseses mõttes puurimise peale. Kortermaja võlud. Eksole? Mis seal ikka, oligi hea äratus, kuna pean ju kellaajaliselt jätkuvalt antibiootikume tarbima. Ja ega lõunani magamine just mõnus ei ole, kuna iga minutiga jäävad päevad lühemaks ja sügis piilub suve tagant.
   Nagu traditsiooniks juba saanud on, kohtume me Sveniga tavaliselt Port Artur 2 kaubamaja kolmandal korrusel, Rahva Raamatu kohvikus Piano. Kena ja inspireeriv kohake ju. Võin mõnes mõttes seda oma teiseks koduks pidada, kuna külastan kohvikut vast igal nädalal. Peaksin juba kuldkaarti omama ;).
  Mis raamat on Sveni käes? Kas Valev Mirtem on ta pseudonüüm? :) Ja nagu näete on ka laud raamatutest tulvil. Ja need ei ole just äsja ostetud raamatud. Vaikin. Ei kõnele. Olen jah salalik. Selleks on ka põhjust. Vaikin ka sõjaplaanidest, mida kavatseme kunagi ellu viima hakata. Iga asi omal ajal.
  Ütlen vaid, et Sven on inimene kellega saab "asju ajada", kes on alati olemas ja jõu ning nõuga toeks, kui asi puudutab kirjandust. Ja mitte ainult. Jah, paljud kardavad "Kurja Kivisildnikku" ja  ka minu käest on küsitud, et kuidas ma temaga suhelda julgen. Olen ilmselt julge tüdruk :)
  Heakene küll, ma rohkem ei piina teid. Kuulen juba kuidas mõni kurjustab, et ennäe, nüüd kiidab ja salatseb. Aga selleks on ka põhjust ka. Nii palju võin vihjata, et kui me juba teetassi taha istume, siis mingid sõjaplaanid teoksil on.

Toomas Raudam ja Peeter Helme

  No, ja kuidas sa ikka saad raamatupoest tühjade kätega lahkuda, kui hea kirjandus vaatab ülisoodsa müügihinnaga vastu. Ei saa ju, kuigi elamine on juba nagu raamatukogu. Nii ma siis endale Peeter Helme "Puudutuse" ja Toomas Raudami "See on T" öökapile muretsesingi. Ja Peeter Helme romaani "Puudutus", mis on 2006. aasta romaanivõistluse ära märgitu, jõudsin ma isegi juba lugeda. Ja kui ma kord...Kardan, et tuleb uneta öö.


14.september 2015.a.
Mai
 
 

Sa tuulena sahistad lehti...

   Sa tuulena sahistad lehti...

Ma kuulen kuis vahtrapuu ladvas

sa tuulena sahistad lehti.

Nii selge on tänane taevas,

kuid sinu käsk enam ei kehti.

Sa pilvepiirilt vaid jagad
veel oma tarkust ja soovi.
Seal teiselpool tähti sa magad,
all maailma tagumist hoovi.

Oh, ütle memm kuidas näed elu?
Kuis tunnetad hõimlaste hängi?
Kas tajud ka pisemat valu,
mis taadi on aheldand sängi?

Las lõpuni põleda pirrud,
mis süütas kord mälestus, jääv.
Las meenuvad vaarisa kurrud
ja vaarema kortsused käed.

Ja lapselaps täna las nurrub,
on memmede, taatide päev!



13.09.2015.a.
Mai

Koer Berta sõi mu pirnid ära :)

  Täna on vanavanemate päev, aga kuna mul ühtegi vanavanemat ei ole ja ma ei ole neid kahjuks ka kunagi tundnud, siis otsustasin päeva veeta ühe mulle väga kalli inimese juures. Tõsi, vanavanaema oli lapsena üks mu kallimaid inimesi ja vanaonu ka, aga mõlemad on pilvede taga ja nende mälestuseks süütan küünlad. Aga mina tutvusin täna koer Bertaga. 8 kuuse maiasmokast koeraga, kes armastab pirne. Lausa neli pirni söötsin talle sisse. Ta oleks muidugi veel tahtnud, aga mul hakkas peremehest kahju, sest pirn teadagi puhastab organismi ;)
  Täna on (vähemalt Pärnus) ehe suvine ilm ja nii me aias kanakoibi küpsetasimegi. Mine tea mis need ilmad teha võivad, tuleb ja ilusat ilma ära kasutada.
  Kodupirnid on alati kõige maitsvamad ja mahlasemad. Olin päris mitu pirni ära söönud (kuna need esiteks maiteavad mulle väga ja teiseks puhastavad need organismi, ning minu oranism on hetkel suht "hõre", kuna tarbin iga 8 h tagant antibiotse), kui naabrimees koer Bertaga tuli ja Bertast sai kohe mulle kõige parem sõber. Nagu alati on loomad ja lapsed mu sõbrad. Ja, noh, kui ma veel pirne talle pakkusin, siis olin maailma armsam ;)
  Ja muidugi koduaia ploomid, need lausa sulasid suus. Oleks Berta vaid veidike enne tulnud :) Üldiselt naabrimees rääkis, et Berta on kõigesööja, aga konte ja magusat talle anda ei tohi, nagu ikka koertele. Ja ülisõbralik on ta ka. Haukumas teda peaaegu ei kuulegi. Täna pigem, kui ta kõrvatagust sügasin, tegi Berta notsu häält ja uneles mõnusalt. Ma väga armastan koeri. Nad on kohati sõbralikumad ja armsamad, kui inimesed. Truumad on nad ka.
  Aga nüüd otsin küünlad välja ja lähen vanavanematega kõnelusi pidama. Tehke teie ka seda, sest ilma nendeta ei oleks ka meid ning elu on habras ja kordumatu. Kord saame me oma vanavanematega pilvepatjadel ikka kokku.
Rõõm hinge ja saära silma, kallid sõbrad. Mina olen õnnelik! :) Kallistan.

13. september 2015.a.
Mai- Piiri- Vaeste Patuste Alev- Mai

Pärnu Kirjandusõhtu 6. hooaja avapauk!

Parima teeningdusega söögikoht "Kolhethi" Pärnus 2015

Emma ja Birk Juslin

   12. septembril 2015.a. alustasin Pärnu Kirjandusõhtute 6. hooaja korraldamisega, mis endiselt leiab aset Gruusia restoranis Kolhethi, mis tunnistati hiljuti parima teenindusega söögikohaks Pärnus. Selle kohta saate lugeda SIIT.

Eelika Laane ja Emma ning Birk Juslin

  Pärnu Kirjandusõhtud toimuvad üle kuu (traditsiooniliselt teisel laupäeval), algusega kell 18.00, aadressi Kuninga 36. Järgmine toimub juba 14. novembril. Kõik kes soovivad seal oma raamatut esitleda või esineda, võtku minuga ühendust juba täna.

Heli Künnapas

  Ise olen tunnike varem majas ja ootan esinejaid. Täna jõudis esimesena kohale Soome- Rootsi- Eesti kirjanik Emma Juslin, kes elab Haapsalus ja õpib oma 6 kuuse poja kõrvalt Tallinnas. Emmal on ilmunud 3 romaani ja kohe on ilmumas ka neljas ja viies. Neljas romaan on ajaloolilne romaan. Esimese romaani avaldas Emma juba 19. aastasena. Emma Juslin oskab suhelda rootsi, soome, eesti, prantsuse ja inglise keeles. Täna tutvustas ta ennast Pärnu rahvale nii eesti, kui inglise keeles. Poetess Eelika Laane tõlkis meelsasti Emma inglisekeelset kõne.

Meelis Sarva ja Olavi Kõrre ehk KõrreSarv

  Kirjanik Heli Künnapas tutvustas oma viiendat raamatut, noorteromaani "Tähtajaline elu," mille kirjutamiseks sai ta ainest aasta Ameerikas lapsehoidjana tööl olles. Heli on ka enne Kolhethis oma raamatuid esitlemas käinud ja neid on tal tänaseks kokku lausa viis ning peagi on uusi sündimas. Heli elab Pärnumaa ja Raplamaa piiril ning on nelja lapse ema, poliitik, kirjanik, laagrite korraldaja jmm...heal lapsel mitu hobi ;) Täna saime teada, et mõne aja pärast saab "Tähtajaline elu" endale ka järje, et sellest sünnib triloogia.

mina ja RIST TEEL

  Juba mitmendat hooaega juhib Pärnu Kirjandusõhtuid armastatud muusik, õppejõud, näitleja jne...Meelis Sarv kes koos bändikaaslase Olavi Kõrrega ka täna õhtu muusika poole eest hoolt kandsid. Siirad tänud KõrreSarvele minu kahe loo "Eemal" ja "Sõja jalus" mängimise eest. Need lood on võetud bändi "Pööloy Gläänz" repertuaari ja esimene neist on ka sama bändi kauamängival PEATUS olemas.

Aavo Kubja

  Ka mina esitlesin täna oma seitsmendat raamatut, romaani "Rist teel", mis on mu raamatutest kõige värskem ja mida on mõned ekseplarid veel minu käest saadaval. "Rist teel" on minu teine romaan, nõiaromaan mis ilmus selle aasta 15. juulil. Olen seda esitlemas käinud juba Pärnu Rahva Raamatus ja Toilas. Täna oli kolmas esitlus.
  Täna oli pärnakatel ka võimalus kuulda ühe Pärnumaa meespoeedi luulet. Nimelt lisaks naisesinejaile astus oma luuletustega üles ka Aavo Kubja, kelle debüütluuleraamat peaks ilmavalgust nägema ehk juba poole aasta jooksul. Aavo luulet on avaldatud ka kogumikus "Sõnaga Näkku 2".

minu vanem poeg Germo Paavle ja Terje Heinmets

  Ahjaa, Kirjandusõhtu alguses, peale KõrreSarve avalugu astus üles poetess Terje Heinmets oma luuleloominguga ja tutvustas kordustrükist ilmunud luuleraamatut "Haldjate maailma uks on avatud".

Heli Künnapas ja Aavo Kubja

Eelika Laane

  Kevadel, eelmise hooaja lõpus plaanisime uut hooaega alustada algul augustis ja Kolhethi kõrval õues, kuid kahjuks oli suvi nii kiire ja see lükkus ikkagi sügisesse, kuigi tänane ilm lubas ka õues esinemist nautida. Just õues poetess Terje Heinmets oma loominguga üles astuski. Terje haldjaluulet kuulata vaikselt ja isegi jahenev ilm ei sundinud nautijaid tuppa sooja otsima minema.

minu vanem poeg Germo Paavl ja Terje Heinmets

  Kõige kaugem esineja tuli meile Tartust. Poetess Eelika Laane tutvustas meile oma debüütluuleraamatut "Aegade kutse". Eelika töötab Kuremaa koolis õpetajana ja just seal me tutvusime, kui koos Heli Künnapasega Kuremaa raamatukogus esinemas käisime. Eelika luule on õhkõrn ja habras, üdini romantiline ja naiselik, nagu ta isegi. Täna oli pärnakatel ainukordne võimalus osa saada tema imelisest esitlusest.

Emma Juslin ja mina

  Imeline ja "suvekarge" õhtu jätkus Kolhethi terrassil, kus juttu jätkus kauemaks ja seltskond lasi ka Kolhethti hõrgutistel hea maitsta. Kahju küll, et ununes ühispildi tegemine, kuid luban, et järgmisel korral teeme asja tasa. On ju seegi Pärnu Kirjandusõhtute traditsiooniks saanud. Ja lõppkokkuvõttes oli üks imeline õhtu, alla 30 inimesega sellel korral, kuid olen kindel, et kõik kes tulid ja olid, ka nautisid. Meie nautisime täiel rinnal! Onju? :)
  Aitäh teile, sõbrad! Mina armstan teid ka :)

Rohkem pilte sellest toredast õhtust saate vaadata SIIT.

12-13. september 2015.a.
Mai

...

...

üheksakümne esimesel
jõin ma ennast lihtsalt täis
sest olin ennast täis
kuna tänavad olid tanke täis

aga mul oli valus oli valus
pea ees vette hüpata
kuna vesi oli tundmatu madal
ja ilmselt kivise põhjaga
aga ma pidin alluma pidin
oleme eestlane kuna ei
kavatsenud Moskvasse Kremli
kellu helistama minna

täna meenuvad sõnad
isamaa ilu hoieldes
vaenlase vastu võideldes
täna tunnen kuidas keel murdub
näen vaimusilmas kuidas
roostetanud taba eestlase seifi eest
maha kolksatab ja sendid pagulase
taskus kõlisema hakkavad
nagu nõuka ajal kui aastaid
kogutud kümnekopikalisi
šampusepudelist eemaldasin
sest nende lips oli läbi neil ei olnud
kohta kodanlikus Eestis

lappan värisevail käel vanu pabereid
seitse surmapattu maalivad ennast
silme ette mõeldes tänasele
mõeldes närbuvale ühiskonnale
kus eestlus on vaid tühipaljas sõnakõlks
tühipaljas ja nälginud näoga
kassapõrsas omas (h)alastuses
kes teps mitte seakatku ei sure...



12.09.2015.a.
Mai

(tanka...)

öö mustad sõrmed

nagu vaarema viisud

hommiku udus

läbi kastese heina
vestavad minevikust


11.09.2015.a.
Mai


____________________________________________________

Tanka

See artikkel räägib jaapani lühikesest luuletusest; ansambli kohta vaata artiklit Tanka (ansambel); Tiibeti pühapildi kohta vaata artiklit Thanka

---

Tanka (tõlkes "lühike luuletus") on zen-budistlike traditsioonidega tugevalt seotud 31-silbiline luulevorm (silpide arv värssides 5-7-5 / 7-7). Üldjuhul kirjutatakse tanka jaapanipäraselt üherealisena, kuid keeleliste eripärade tõttu on kasutusele võetud ka eelpool toodud skeem. Esimest osa (5-7-5) nimetatakse kami-no-ku'ks ehk ülemiseks fraasiks, teist osa (7-7) aga vastavalt shimo-no-ku'ks ehk alumiseks fraasiks.

Sõna "tanka" võttis alles 19. sajandil kasutusele jaapani luuletaja Masaoka Shiki.

Tankale on traditsiooniliselt iseloomulik hetki, juhuseid ning võimalusi esilekutsuv laad, millele lisandub sisutihedus ning müstika. Praeguseks on laienenud ka tankade teemadering, mis algselt pühendus kire ja südamevalu kujutamisele, ning lubatud on tänapäevane keelekasutus (isegi kõnekeel) koos stiilimuutusega. Üks tanka fragment vastab ühele kujutluspildile või ideele, moodustades lõpuks tervikliku ning voolavalt esitatud sõnumi.

Jaapani klassikalise ajaloo viimasel, Heiani perioodil (8-12 sajandil pKr) oldi veendunud, et isik, kes seob end kõrgemal tasemel kultuuriga, peab oskama ka niisugusel tasemel luuletada ning valida selleks kohane paber, tint, sümbolistlik lisand (oksad, lilled), mis omavahel sobilikult harmoneeruksid. Lisaks usuti, et ükski kogemus polnud päriselt täielik, kui sellest polnud kirjutatud tankat.

Andmed Vikipeedist.

Lasteraamatu PETU illustratsioonid valmivad vaikselt...

  Kallid sõbrad, ma ei julge hetkel lubada, kas mu lastekas PETU saab jõuluks valmis, kuigi loodan südamest! Taas sai paar pilti valmis. Ikka tasa ja targu edasi. Igal juhul luban, et tuleb hea ja kena raamat. Vaadake siit veel ühte selle raamatu illustratsiooni.
  Lasteraamat lihtsalt peab olema värviline ja selle illustreerimine võtab kauem aega. Ja ega väga kiiret ju ei olegi, peaasi, et kvaliteetne tuleb. Ja seda ma soovin.
  Igal juhul illustraator Signe Lauguga koostöö jätkub ja olen väga rahul. Aitäh! :)

11.september. 2015.a.
Mai

Siis, kui fb sõbrad Pärnut väisavad...

Kaia Nõlvak

   Rõõm on fb sõpradega ka reaalselt kohtuda ja tutvuda. Ka täna juhtus see, kui Kaia koos sõbranne Railiga mulle külla tuli. Kaiaga olime virtuaalmaailmas suhelnud pikalt ja tihti. Esiteks seob meid sotsiaaltöö, millega oleme juba aastaid seotud ja teiseks on ta väga hea suhtleja ning tundub, et ka inimeste tundja.
 Ka kaks minu raamatut, luulekogu "Avali Aegadesse" ja romaan "Segavereline" leidsid endale uue kodu. Rõõm oli kuulda, et mu romaani "Rist teel" lugemine on Kaial käsil ja ta loeb peatükke aina uuesti ja uuesti läbi. See ongi see koht, et see romaan peab endal kodus olema, kui on sügavam huvi alternatiivmeditsiini ja loodusravi vastu. Sealt on hea n.ö. näpuga järge ajada.
  Olen nüüd õhtuks juba peaaegu inimene, isegi kodused toimingud sujuvad. Germo on ka rõõmus oma rohtude koguse suurendamise juures ja käib veel hetkelgi prügikühvli ja harjaga ringi.
  Ühesõnaga ei ole olemas ületamatuid asju, on vaja vajd aega, kannatust ja ruumi.
Valgust ja selgust ka teile, armsad sõbrad!

11. septermber 2015.a.
Mai

Mu noorem poeg joonistab taas!

     Eile teatas mu noorem poeg, et talle tuli joonistamise tuhin peale. See on minu jaoks nagu päikene pilvises taevas, kui arvestada viimasel ajal juhtunuga.
  Jah, kunagi olid ajad, kui ta mul 4 aastat Pühapäevakoolis kunsti harrastamas käis, kuid siis jättis pooleli, kuna usuteema teda ei huvita. Kunagi olid ka ajad, kui poja joonistused ehtisid ühe aleviku poe aknaklaase, käsisid näitustel jne...Kuid ta ei ole enam aastaid joonistanud. See kõik jääb lapsepõlve, kuid nüüd äkki...Geenid? Igal juhul on mul selle üle siiralt hea meel, sest harjutamine pidavat meistriks tegema :)
  Siin ona ka kaks tema tehtud kunstipilti. Üks on tehtud esimeses ja teine vist teises klassis. Tegu on siidimaaliga ja klaasimaaliga. Üks neist ehib mu magamistoa seina ja teine on suuretoa aknal.

11. sept. 2015.a.
Mai