foto: https://maaleht.delfi.ee/news/keskkond/leili/metsast-pollule-joudes-motlen-leivast?id=84068224 |
ODÖÖRI LUMMUSES
ees avanesid
kirkad rukkivälud
millest tungis sõõrmeisse
musta leiva aroomi
nii magusat
nii uinutavat
imetabast
nagu oleks memm
ahjusooja leiva
äsja sütedelt
tõstnud
ahmisin seda odööri endasse
nagu elu ainsamat pala
maigutades
mõnuledes
aga ahnelt
nagu Sina mind tookord
ühes kohas
ühes ajas
kogu maailm oli
korraga valla
purpurpunane taevakaar
piserdas ilmaruumi
valgust
seda erakordset
armastusevalgust
millel on Sinu nägu
millel on Sinu tegu
mille nägu oleme meie
must rukkileib
ja kogu
universum
ja me nägime
ja me tundsime ...
14. november. 2019.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar