Täna peale kell 9.00 startisime Pärnust maale. Sedakorda siis niiöelda juurte juurde. Juurtelt olen ju pussjunlane ehk endisest Koonga vallast, mis nüüd kannab küll Lääneraanna valla nime. Seal puhkab ka mu kallis Ema, Mihkli kalmistul, mida ümbritseb iidne paekivist aed. Seal ongi paene pinnas. Kui Koonga ümbruses ringi sõidad, võid näha nii mõndagi vana talukohta, kus on järel vaid paekivist seinad. Mihklis puhkavad ka mu vanavanaisa, vanaema, vanavanaema ja veel mõned emapoolsed sugulased. Seal on meie suguvõsal 2 hauaplatsi. Minu kallis Ema - Linda Kaas - puhkab üsna värava juures, väravast sisse minnes hoia paremale ja peagi leiad ta haua. Kõik, kes on soovinud sinna minna, on ka üles leidnud. Kallis noorem vend Mati hoiab hauad korras. Minul jäi täna vaid 3 sipelgapesa Ema haualt laiali tõmmata, veidi riisuda ja tühjad küünlatopsid minema visata. Huvitav, miks küll sipelgad just kalli Ema hauale kolme pesa ehitasid? Mis nende vastu aitab? Mihkli kalmistu lähistel on suured viljapõllud, mis lausa sinetavad rukkililledest, korjasin sealt pihutäie kaasa, millest pooled viisin kallile ämmale ja poled tõin koju. Sealt sõitsime otse Pärnu-Jaagupisse, kuhu on maetud mu kalli Urmase isa ja ka ta emapoolsed vanemad ja vanavanemad. Neil on seal ka 2 hauaplasti. Osad on veel ka Uduveres, aga neid platse hoiavad teised sugulased korras. Urmase isapoolsed vanavaenmad aga puhkavad Vigalas. Tundub, et Pärnu-Jaagupi ongi nüüd minu ja Urmase korrastada jäänud. Aitan meelsasti, sest mind väga hoitakse selles peres ja mul on maailma armsam ja parem ämm. Minu Urmas, minu ämm Helmi ja minu 2 poega, need ongi minu perekond. Minu kõige kallim perekond, kus ma tunnen, et mind armastatakse ja ma armastan ka neid väga-väga. Ja Germo kutsub ka mu ämma vanaemaks. Minule on ta justkui teine Ema ... Seega, Pärnu-Jaagupis oli palju tööd ja ära tulles ka palju rahvast. Järgmisel korral võtame oma reha kaasa, sest seal on need armetud pehmed rehad, millega on lausa võimatu haudasid riisuda. Aega läks aga asja sai. Jah, mõlemas peopesas on mul nüüd ka villli koht, sest villid läksid katki. Siidikäsi, onju? ;) Ei noh tegelt, kui ma midagi teen, teen hingega ja põhjalikult. Poolikuid asju ma lihtsalt ei salli. Nüüd on süda rahul. Aga täna on taas oravrattas päev, sest peale turneed läksin kohe ämmale putru keetma ja siis niiöelda sauna, nagu Germo ütleb. Ja sealt ruttu koju, teised riided selga ning kesklinna silla juurde paatide paraadi ootama. 21. juuni 2026. Vana-Rääma
